Ersa keel

ersa keel (эрзянь кель)
ersa keel (эрзянь кель)
Kõneldakse	Venemaal; Kõnelejaid ka Armeenias, Aserbaidžaanis, Eestis, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Türkmenistanis, Ukrainas ja Usbekistanis
Piirkonnad	Mordva, Orenburgi oblast, Nižni Novgorodi oblast, Samara oblast, Uljanovski oblast, Baškortostan, Tatarstan, Tšuvaššia
Kokku kõnelejaid	ligikaudu 300 000 (2010)
Keelesugulus	uurali keeled; soome-ugri keeled; soome-permi keeled; soome-volga keeled; mordva keeled; ersa keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	de jure Mordva
Keelekoodid
ISO 639-2	myv

Ersa keel (эрзянь кель, erzänj kelj) kuulub soome-ugri keelte volga rühma. Seda kõneleb umbes 500 000 ersat, kes elavad peamiselt Volga keskjooksul Mordva Vabariigi idaosas ja Orenburgi, Nižni Novgorodi, Samara ja Uljanovski oblastites; samuti Baškortostanis, Tatarstanis ja Tšuvaššias. Ersa keelega sarnaneb väga mokša keel, koos nimetatakse neid ka tihti mordva keelteks. Teine lähem sugulaskeel on mari keel.

Ersa keelt peetakse ohustatud keeleks.^[2]

Tähestik

Ersa keelt kirjutatakse kirillitsas:

А а

Б б

В в

Г г

Д д

Е е

Ё ё

Ж ж

З з

И и

Й й

К к

Л л

М м

Н н

О о

П п

Р р

С с

Т т

У у

Ф ф

Х х

Ц ц

Ч ч

Ш ш

Щ щ

Ъ ъ

Ы ы

Ь ь

Э э

Ю ю

Я я

Lihtsustatud hääldus

Täht	Hääldus
А а	[a]
Б б	[b]
В в	[v]
Г г	[g]
Д д	[d]
Е е	[je]
Ё ё	[jo]
Ж ж	[ʒ]
З з	[z]
И и	[i]
Й й	[j]
К к	[k]
Л л	[l]
М м	[m]
Н н	[n]
О о	[o]
П п	[p]
Р р	[r]
С с	[s]
Т т	[t]
У у	[u]
Ф ф	[f]
Х х	[h]
Ц ц	[ts]
Ч ч	[tš]
Ш ш	[š]
Щ щ	[štš]
Ъ ъ	(kõvendusmärk)
Ы ы	[õ]
Ь ь	(pehmendusmärk)
Э э	[e]
Ю ю	[ju]
Я я	[ja]

Kirjakeel kujunes vene tähestiku baasil välja aastal 1925.

Grammatika

Arvsõnad

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	20	100	1000
вейке (ве)	кавто	колмо	ниле	вете	кото	сисем	кавксо	вейксэ	кемень	комсь	сядо	тёжа

Isikulised asesõnad

	Ainsus	Mitmus
1.	мон	минь
2.	тон	тынь
3.	сон	сынь

Küsisõnad

мезе "mis", ки "kes", кода "kuidas", зняро, зяро "kui palju", косо "kus", ков "kuhu", знярдо, зярдо "millal", кодамо "milline", мень "missugune", мекс "miks".

Kasutus meedias

Ersa keelt tarvitatakse Mordva vabariigis tele- ja raadiosaadetes. Ersa keeles ilmuvad ajalehed Erzjan Pravda ja Erzjan Mastor.

Vaata ka

Viited

↑ David Dale. The first neural machine translation system for the Erzya language. arXiv:2209.09368 [cs.CL]. 2022. DOI:10.48550/arXiv.2209.09368
↑ http://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html

Välislingid

[1] David Dale. The first neural machine translation system for the Erzya language. arXiv:2209.09368 [cs.CL]. 2022. DOI:10.48550/arXiv.2209.09368

[2] ttp://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html

[1]

[2]

v r Uurali keeled ja murded
ugri keeled	handi keel • mansi keel • ungari keel
permi keeled	komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
mari keeled	niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled	ersa keel • mokša keel
saami keeled	Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † • Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel • Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel • põhjasaami keel • Ume saami keel
läänemeresoome keeled	eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
samojeedi keeled	neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † (koibali keel †) • matori keel † • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled	meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •