Marimaa
| Mari Eli Vabariik | |
|---|---|
|
| |
|
vene Республика Марий Эл (Respublika Mari El) | |
|
mari Марий Эл Республик Marij El Respublik | |
|
mäemari Мары Эл Республик (Marõ El Respublik) | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 23 372 km² | |
Elanikke: 679 094 (2020)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 29,1 in/km² | |
| Keskus: Joškar-Ola | |
| Ametlikud keeled: vene, niidumari ja mäemari | |
 | |
 |
Marimaa (ametlikult Mari Eli Vabariik) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaa Volga föderaalringkonnas.
Piirneb Nižni Novgorodi oblasti, Kirovi oblasti, Tšuvaši Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga. Riigikeeled (vene keeles государственные языки) on mari (niidu- ja mäemari) ning vene keel.
Mari Eli vabariigi 1. juht (president) aastatel 1992–1997 oli Vladislav Zotin. 1997–2001 oli Mari Eli president Vjatšeslav Kislitsõn. Vabariigi juht 2001–2017 oli Leonid Markelov. 21. septembrist 2017 on vabariigi juht Aleksandr Jevstifejev (aprillist septembrini 2017 – ajutine juhi kohusetäitja).
Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Vabariik jaguneb 3 vabariikliku alluvusega linnaks ja 14 rajooniks.
Vabariikliku alluvusega linnad
Rajoonid
- Jurino rajoon (Юринский район, mari: Йӱрны кундем)
- Kilemarõ rajoon (Килемарский район, mari: Кӹлемар кундем)
- Kuženeri rajoon (Куженерский район, mari: Кужэҥер кундем)
- Mari-Tureki rajoon (Мари-Турекский район, mari: Марий Тӱрек кундем)
- Medvedevo rajoon (Медведевский район, mari: Маскасола кундем)
- Morki rajoon (Моркинский район, mari: Морко кундем)
- Mäemari rajoon (Горномарийский район, mari: Курыкмарий кундем)
- Novõi Torjali rajoon (Новоторъяльский район, mari: У Торъял кундем)
- Oršanka rajoon (Оршанский район, mari: Öрша кундем)
- Paranga rajoon (Параньгинский район, mari: Поранча кундем)
- Sernuri rajoon (Сернурский район, mari: Шернур кундем)
- Sovetski rajoon (Советский район, mari: У Роҥго кундем)
- Zvenigovo rajoon (Звениговский район, mari: Провой кундем)
- Volžski rajoon (Волжский район, mari: Юлсер кундем)
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Linnarahvastiku osakaaluks 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli 61,2%. Rahvastiku tiheduselt 32,7 in/km2 sarnaneb Marimaa Eestiga.
Rahvuslik koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid marid rahvastikust 43,9%, venelased 47,4% ja tatarlased 5,8%. Lisaks elas Mari Elis veel rohkem kui 50 rahvuse esindajaid. Nad moodustasid 3,3% rahvastikust ja arvukamad neist olid tšuvašid, udmurdid, mordvalased ja ukrainlased.[2]
Elanike arvu dünaamika[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga |
|---|---|
| 2000 | 743 828 |
| 2001 | 739 091 |
| 2002 | 732 774 |
| 2003 | 726 730 |
| 2004 | 721 913 |
| 2005 | 716 850 |
| 2006 | 711 540 |
| 2007 | 706 680 |
| 2010 | 696 459 |
| 2015 | 687 400 |
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Soome-ugri keelkonda kuuluvate maride maa, ajaloolise keskusega Kaasanis, on ajaloos olnud seotud Kasaari kaganaadi, Volga bulgarite riigi, Kuldhordi ja Kaasani khaaniriigiga.
Moskva tsaaririik vallutas Mari Eli alad 16. sajandi keskpaigas. 20. sajandi alguses oli maa jagatud Venemaa keisririigi Kaasani, Vjatka, Nižni Novgorodi, Ufa ja Jekaterinburgi kubermangu vahel.
- 4. novembril 1920 moodustati Mari autonoomne oblast.
- 1936. aasta Nõukogude konstitutsiooniga muudeti Mari autonoomne oblast Mari ANSV-ks.
- 1990. aasta 22. detsembril võttis Mari ANSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni vabariigi riiklikust suveräänsusest.
- 8. juulist 1992 on vabariigi ametlik nimi Mari Eli Vabariik.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Marimaa – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Marij Marimedia (vene keeles)