Mine sisu juurde

Turgi keeled

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Kaart levikualadega

Turgi keeled (varasema nimetusega türgi-tatari keeled) on Altai keelte hulka kuuluv keelterühm, mille keeli kõnelevad põhiliselt Aasias ja väheldaselt Kagu-Euroopas elavad turgi rahvad.

Turgi keeli, mida on kokku umbes 40, kõneleb emakeelena ligikaudu 164 miljonit inimest,[1] teistel andmetel kõneleb neid 180 miljonit inimest.[2] Kokku on maailmas turgi keelte kõnelejaid umbes 200 miljonit inimest.

Türgi keel on suurima kõnelejate arvuga turgi keel, hõlmates keelterühma kõnelejate koguarvust umbes 40%.[3]

Turgi keelte loend tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigis tänapäevastes turgi keeltes puudub grammatiline sugu.[viide?]

Algupära ning levikualad

[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe teooria järgi oli turgi keelte algkodu Edela-Mandžuurias.

Turgi keeled arvatakse koos mongoli keelte, tunguusi keelte ning mõnikord ka korea keele ja jaapani-riukiu keeltega altai keelte hulka.[4] Pole selge, kas Altai keeli ühendab keelesugulus või need moodustavad keeleliidu, nagu arvab enamik uurijaid.[5]

Turgi keeltes on palju laensõnu iraani keeltest, eelkõige sogdi keelest ja pärsia keelest. Sogdi keel oli valdav keel Sise-Aasias ja Siiditee ääres, hiljem asendus see turgi keeltega.[6][7][8] Turgi keeled mõjutasid omakorda iraani keeli, sealhulgas pärsia keelt.[9] Sõnu laenati ka hiina keelest (enne rännet lääne poole).[10]

Terminoloogia: keeled ja murded

[muuda | muuda lähteteksti]

Eriti Türgi turkoloogias on turgi keeli nimetatud türgi keelteks ning näiteks usbeki keelt ja aserbaidžaani keelt usbeki türgi keeleks ja aserbaidžaani türgi keeleks. Türgis nimetatakse turgi keeli murreteks.[11] Seda ei tule mõista nii, et turgi keeled on sama mis türgi keel või et turgi keeled on türgi keele murded. Türgi keelt nimetatakse selles seoses Türgi türgi keeleks. Turgi keelte nimetamisel murreteks on ajalooline põhjus: kuni 19. sajandi lõpuni moodustasid turgi keeled (välja arvatud geneetiliselt kaugemad keeled, nagu tšuvaši keel ja geograafiliselt kaugemad keeled nagu jakuudi keel) murdekontiinumi, milles olid teatud piirijoontel selgemaid katkestusi, reeglina aga olid üleminekud sujuvad. Nii näiteks on İstanbuli keel (mis on türgi keele eeskuju) selgelt erinev Bakuu keelest (mis on aserbaidžaani keele eeskuju), ent nende vahel ei ole selget keelepiiri [12] ja ka need kaks keelt veel omavahel arusaadavad. Sise-Aasias ja Volga ääres oli ühtne kirjakeel tšagatai keel[13], mille omanimetus oli turki. Kohalikest murretest kujunesid kohalikud kirjakeeled 20. sajandil. Idee järgi pidi Kesk-Aasia 1924. aastal liigendatama keelelisel ja etnilisel alusel. Ent kuigi inimestelt küsiti nende identiteedi kohta, arvestati piiride tõmbamisel ka majandusgeograafilisi kriteeriume.[14]

Turgi keeled kui keelkond

[muuda | muuda lähteteksti]
Turgi keelte kõnelejate arvude diagramm

Umbes 40 keelega, mida kõneleb emakeelena 180 miljonit inimest (ja kokku 200 miljonit inimest), on turgi keelkond altai keelte kolme haru seas kaugelt kõige suurem ja tähtsam.[15] Kõnelejate arvu poolest on see indoeuroopa, hiina-tiibeti, niigeri-kongo, afroaasia, austroneesia ja draviidi keelkonna järel seitsmendal kohal.

Enamik turgi keeli on fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi poolest väga sarnased, kuid haladži keel, tšuvaši keel ning põhjasiberi turgi keeled jakuudi keel ja dolgaani keel on teistest oluliselt erinevad. Enamiku turgi keelte kõnelejate vahel on osaline vastastikune arusaamine võimalik, eelkõige siis, kui need kuuluvad samasse harusse. Keelte suhteliselt suur sarnasus raskendab keelepiiride selget määramist, sest naaberkeelte vahel on enamasti üleminekumurded. (Sageli tõmmatakse keelepiire kunstlikult poliitiliste otsustega ja poliitilise kuuluvuse tõttu.) Ka turgi keelte geneetiline klassifikatsioon on nende sarnasuse ja tugeva vastastikuse mõju tõttu problemaatiline, mistõttu nende klassifikatsioonile on erinevaid lähenemisi.

Levik

[muuda | muuda lähteteksti]
Piirkonnad, kus vähemalt üks turgi keel on ametikeel

Turgi keeled on levinud hiiglaslikul alal Ida- ja Kagu-Euroopas ning Lääne-, Sise- ja Põhja-Aasias. Turgi keelte leviala ulatub Balkani poolsaarest Hiinani ja Iraani keskosast Põhjamereni. Umbes 30 Euroopa riigis kõneldakse nimetamisväärsel määral üht või mitut turgi keelt, märkimisväärne on türgi keele kõnelejate suur osakaal Euroopas hiljutise rände tõttu.

Tähtsamad turgi keeled

[muuda | muuda lähteteksti]

Kolm kõige levinumat turgi keelt on

  • türgi keel: 70 miljonit emakeelena kõnelejat, kokku 80 miljonit kõnelejat: Türgi, Balkani maad; ka Lääne- ja Kesk-Euroopa (hiljutise rände tõttu)
  • aserbaidžaani keel (Aserbaidžaani türgi keel[16][17]): 30 miljonit kõnelejat: Aserbaidžaan ja Edela-Iraan, ka Ida-Türgis ja Põhja-Iraagis
  • usbeki keel: 24 miljonit kõnelejat: Usbekistan, Põhja-Afganistan, Tadžikistan ja Lääne-Hiina (Xinjiang)

Teised turgi keeled, millel on üle miljoni kõneleja:

  • kasahhi keel: 11 miljonit kõnelejat: Kasahstan, Usbekistan, Hiina, Venemaa
  • uiguuri keel: 8 miljonit kõnelejat: peamiselt Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas
  • türkmeeni keel: 6,8 miljonit kõnelejat: Türkmenistan, Põhja-Iraan
  • tatari keel: 5,5 miljonit kõnelejat (2010) : (tatarlasi 6,6 miljonit) Kesk-Venemaalt Lääne-Siberini[18]
  • kirgiisi keel: 4,5 miljonit kõnelejat: Kõrgõzstan, Usbekistan, Kasahstan, Tadžikistan, Lääne-Hiina
  • tšuvaši keel: 1,8 miljonit kõnelejat: Venemaa Euroopa-osas
  • baškiiri keel: 1,8 miljonit kõnelejat: Venemaal Baškortostanis
  • kaškai keel: 1,5 miljonit kõnelejat: Iraanis Fārsi ja Khūzestāni provintsis

Kõnelejate arvud pärinevad märtsist 2006 mitmesugustest kontrollitavatest allikatest.

Turgi keelte lähedane sugulus

[muuda | muuda lähteteksti]

Seda, kui lähedases sugulases turgi keeled omavahel on – kui mitte arvestada tšuvaši, haladži, jakuudi ja dolgaani keelt –, näitab juba pilk järgnevale tabelile, mis sisaldab põhisõnavara võrdlusi vanatürgi (esimene kirjalike mälestistega turgi keel, mis ei ole siiski Türgi türgi keele otsene eelkäija), türgi, aserbaidžaani, türkmeeni, tatari, kasahhi, usbeki ja uiguuri keeles.

Mõnede põhisõnavara sõnade võrdlus tähtsates turgi keeltes

Eesti Vanatürgi Türgi Aserbaidžaani Türkmeeni Tatari Kasahhi Usbeki Uiguuri Kumõki
emaanaanne/anaanaeneanaanaonaana
isaataataatakakaataakeotaataata
lihaetetətetitetgoʻsht/eʻtet/goshet
rohiotototүlən/ototot/şöpoʻtot/chöpod
hobuneatatatatatat/zhylqyotỷạt,atat
tuliotateş/odatəş/odotutotoʻt/otashotot
jääbuzbuzbuzbuzbozmuzmuzmuzmuz
ninaburunburunburunburunborynmurınburunburunmurun
käsiqolkolqolqolqulqolqoʻlkolqol
teeyolyolyolýoljuljolyoʻlyolyol
rasvanesemizsemizsemizsimyzsemizsemizsemizsemizsemiz
muldaşutopraktorpaqtopraqtufraktopıraqtuproqtupraq
veriqankanqangankanqanqonqanqan
tuhkkülkülkülkölkülkulkulkülkül
vesisusususuwsywsuwsuvsusuw
heleyürüŋakağakakaqoqaqaq
tumeqarakaraqaragaräkaraqaraqoraqaraqara
punanekızılkızılqızılqyzylkyzylqızılqizilqizilqizil
sinine/taevaskökgökgöygökkükkökkoʻkkökgök

Turgi keeled riigi- ja ametikeeltena

[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi, aserbaidžaani, türkmeeni, kasahhi, kirgiisi ja usbeki keel on vastavate riikide riigikeeled. Ametlikud regionaalkeeled on Venemaal tšuvaši, kumõki, karatšai-balkaari, tatari, baškiiri, jakuudi, hakassi, tõva ja altai keel, Hiinas uiguuri keel ja Usbekistanis karakalpaki keel.

Turgi keeled riikide kaupa

[muuda | muuda lähteteksti]

Turgi keeli kõneldakse umbes 30 Euroopa ja Aasia riigis. Tabel näitab nende levikut riikide kaupa. Keeled on järjestatud harude kaupa.

KeelKõnelejate arvlevinud peamiselt järgmistes maades (kõnelejate arvudega)
OGUURI KEELED  
Tšuvaši keel1,8 mlnVenemaa (sh Tšuvaššia) 1,8 mln, Kasahstan 22 000
KÕPTŠAKI KEELED  
Karaiimi keelvälja suremasLeedu u 300, Ukraina <10, Poola <10
Kumõki keel280 000Venemaa (Dagestan)
Karatšai-balkaari keel250 000Venemaa (Karatšai-Tšerkessia, Kabardi-Balkaaria)
Krimmitatari keel500 000Ukraina 200 000, Usbekistan 190 000, Kõrgõzstan 40 000
Tatari keel1,6 mlnVenemaa 480 000, Usbekistan 470 000, Kasahstan 330 000, Kõrgõzstan 70 000,
Tadžikistan 80 000, Türkmenistan 50 000, Ukraina 90 000, Aserbaidžaan 30 000
tatarlasi 6,6 mln
Baškiiri keel1,8 mlnVenemaa 1,7 mln, Usbekistan 35 000, Kasahstan 20 000
Nogai keel70 000Venemaa (Põhja-Kaukaasia)
Karakalpaki keel400 000Usbekistan
Kasahhi keel11 mlnKasahstan 8 mln, Hiina 1 mln, Usbekistan 800 000, Venemaa 650 000, Mongoolia 100 000
Kirgiisi keel4,5 mlnKõrgõzstan 3,8 mln, Usbekistan 400 000, Hiina 200 000
OGUUSI KEELED  
Türgi keel75 mlnTürgi emakeelena 70 mln, kokku 84 mln, Balkani poolsaar 2,5 mln, Põhja-Küprose Türgi Vabariik 300 000, SRÜ 300 000,
Saksamaa 2 mln, mujal Lääne- ja Kesk-Euroopas 700 000
Gagauusi keel500 000Moldova 170 000, Balkani poolsaar (sealhulgas Türgi Euroopa-osa) 300 000, Ukraina 20 000, Bulgaaria 10 000
Aserbaidžaani keel30 mlnIraan 20 mln, Aserbaidžaan 8 mln, Türgi 500 000, Iraak 500 000, Venemaa 350 000,
Gruusia 300 000, Armeenia 200 000
Türkmeeni keel6,8 mlnTürkmenistan 3,8 mln, Iraan 2 mln, Afganistan 500 000, Iraak 250 000, Usbekistan 250 000
Khorāsāni türgi keel400 000Iraan (Khorāsān)
Kaškai keel1,5 mlnIraan (Fārsi provints ja Khūzestāni provints)
Ainallu keel7000Iraan (Markazī provints, Ardabīli provints, Zanjāni provints)
Afšari keel300 000Afganistan (Kabul, Herāt), Kirde-Iraan
Salaari keel55 000Hiina (Qinghai ja Gansu provints)
TŠAGATAI KEELED  
Usbeki keel24 mlnUsbekistan 20 mln, Afganistan 1,5 mln, Tadžikistan 1 mln, Kõrgõzstan 750 000,
Kasahstan 400 000, Türkmenistan 300 000
Uiguuri keel8 mlnHiina (Xinjiang) 7,2 mln, Kõrgõzstan 500 000, Kasahstan 300 000
Sarõuiguuri keel5000Hiina (Gansu)
Äinu keel7000Hiina (Xinjiang)
Ili türgi keel120Hiina (Ili Kasahhi autonoomne ringkond)
KIRDETURGI KEELED  
Jakuudi keel450 000Venemaa (Sahha)
Dolgaani keel5000Venemaa (Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomne ringkond)
Tõva keel265 000Venemaa (Irkutski oblast, Tõva) 235 000, Mongoolia 30 000
Karagassi keelvälja suremasVenemaa (Irkutski oblasti lõunaosa)
Hakassi keel65 000Venemaa (Hakassia)
Altai keel50 000Venemaa (Altai Vabariik, Altai krai)
Šoori keel10 000Venemaa (Altai Vabariik)
Tšulõmitürgi keelvälja suremasVenemaa (Krasnojarski krai, Tomski oblast)
ARGU KEELED  
Haladži keel42 000Iraan (Keskprovints, Qomi ja Araki vahel)

Ohustatud turgi keeled

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned turgi keeled on suures väljasuremisohus, sest neid kõnelevad veel ainult vähesed, enamasti vanemad inimesed. Otseses ohus lähemal ajal välja surra on karagassi keel Lõuna-Siberis, karaiimi keel Leedus, krõmtšaki keel ning Ili türgi keel Loode-Hiinas (Ili org). Veel ainult mõned tuhanded inimesed kõnelevad ainallu keelt Iraanis, sarõuiguuri keelt Gansu provintsis ja äinu keelt Kaxgari lähedal, dolgaani keelt Põhja-Siberis ja tšulõmitürgi keelt Lõuna-Siberis Tšulõmi jõe ääres Altaist põhja pool. Kõik teised turgi keeled on suhteliselt stabiilsed, suurte keelte kõnelejate arvud kasvavad.

Turgi keelte klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Turgi keelte suhteliselt suur sarnasus ja tugev vastastikune mõju ning turgi rahvaste suur mobiilsus raskendavad keelepiiride selget määramist ja geneetilist klassifitseerimist, mistõttu nende klassifikatsioonile on erinevaid lähenemisi. Sellegipoolest on tänaseks kujunenud suhteliselt stabiilsed jaotused, mis kõik on saanud alguse Aleksandr Samoilovitši tööst "Некоторые дополнения к классификации турецких языков" (1922). Kuigi klassifikatsioonid peaksid põhimõtteliselt olema geneetilised, etendab turgi keelte liigitamisel suurt osa geograafiline jaotus.

Erijuhtum: tšuvaši keel

[muuda | muuda lähteteksti]

Tšuvaši keel moodustab (koos väljasurnud bulgaari keelega) turgi keelte omaette oguuri ehk "bulgaari" haru, mis on keelkonna ülejäänud keeltest (turgi keeled kitsamas mõttes) suhteliselt kaugel. Mõned uurijad ei ole tšuvaši keelt üldse pidanud tõeliseks turgi keeleks. Seniajani pole selge, kas selle suure erinevuse on põhjustanud bulgaari haru varane lahknemine teistest turgi keeltest või pikk keeleline ja kultuuriline isolatsioon. Selle lahknevuse üks tunnus on hääliku /-z/ muutumine häälikuks /-r/ (rotatsism), näiteks lõpukonsonantide puhul järgmistes sõnades:IraaI

tšuvaši taχar, nogai toγiz 'üheksa'
tšuvaši kör, türgi göz 'silm'

Tšuvaši keelt kõneldakse eelkõige Venemaa Euroopa-osas Moskvast ida pool Volga ääres Tšuvaššias (1 miljon kõnelejat). Tšuvašše on ka Tatarstanis ja Baškiirias (kokku 1,8 miljonit kõnelejat). Tšuvašid on valdavalt õigeusulised. Nad kasutavad kürillilise kirja kõrval ladina kirja. Valdavalt kõnelevad nad teise keelena vene keelt. Nad peavad end kultuuriliselt ja ajalooliselt bulgaaride järglasteks, kuid see on küsitav.

Erijuhtum: haladži keel

[muuda | muuda lähteteksti]

Haladži keel on teistest turgi keeltest väga erinev. Gerhard Doerferi käsitluse järgi, mis on tänapäeval üldtunnustatud, on see keel turgi keelte argu haru ainus säilinud esindaja. Ka haladži keel sattus varakult isolatsiooni. Alates 13. sajandist kõneldakse seda Iraani Keskprovintsis pärsia keele kõnelejate ümbruses. Tänapäeval kõneleb haladži keelt umbes 40 000 inimest Qomi ja Akari vahel. See on üks keeleteaduslikult huvitavamaid turgi keeli Iraanis. Varajane isoleeritus teistest turgi keelest ja pärsia keele tugev mõju on ühelt poolt säilitanud arhailisi tunnuseid (näiteks kolme pikkusega vokaalisüsteem, sõnaalguse /h-/ ja daativilõpu /-ka/ säilimine: haladži häv.kä – türgi ev.e 'majale', teiselt poolt toonud fonoloogiasse, morfoloogiasse, süntaksisse ja sõnavarasse (isegi arvsõnad) iranisme.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ http://www.languagesgulper.com/eng/Turkic.html
  2. ↑ Brigitte Moser, Michael Wilhelm Weithmann. Landeskunde Türkei: Geschichte, Gesellschaft und Kultur. Buske Verlag, 2008, lk 173.
  3. ↑ Katzner, Kenneth (March 2002). Languages of the World, Third Edition. Routledge, an imprint of Taylor & Francis Books Ltd. ISBN 978-0-415-25004-7.
  4. ↑ Mõnikord nimetatakse neid transeuraasia või makroaltai keelteks. Martine Robbeets. Hirse und Bohnen, Sprache und Gene: Die Herkunft und Verbreitung der transeurasischen Sprachen, Forschungsbericht 2015 – Max-Planck-Institut für Menschheitsgeschichte (veebis).
  5. ↑ Martine Robbeets. Austronesian influence and Transeurasian ancestry in Japanese: A case of farming/language dispersal. – Language Dynamics and Change, kd 7, 2017, lk 210–251. Veebis.
  6. ↑ Rachel Lung. Interpreters in Early Imperial China, ohn Benjamins Publishing 2011, ISBN 9789027284181.
  7. ↑ Valerie Hanson. The Silk Road: A New History. Oxford University Press.
  8. ↑ Jean-Paul Roux. Histoire des Turcs, 2000.
  9. ↑ Gerhard Doerfer. Türkische und mongolische Elemente im Neupersischen: unter besonderer Berücksichtigung älterer neupersischer Geschichtsquellen, vor allem der Mongolen- und Timuridenzeit, 4 kd, Steiner: Wiesbaden 1963–1975, kd 2: Türkische Elemente im Neupersischen: alif bis tā, 1965, 3: Türkische Elemente im Neupersischen: ǧūm bis Kāf, 1967 ja 4: Türkische Elemente im Neupersischen (Schluß) und Register zur Gesamtarbeit, 1975.
  10. ↑ Ma Lirong. Sino-Turkish Cultural Ties under the Framework of Silk Road Strategy. – Journal of Middle Eastern and Islamic Studies (in Asia), kd 8, nr 2, 2014, lk l44–165. Veebis.
  11. ↑ Gerhard Doerfer. Die Stellung des Osmanischen im Kreise des Oghusischen und seine Vorgeschichte. – György Hazai (toim). Handbuch der türkischen Sprachwissenschaft, kd 1, Harrassowitz: Wiesbaden 1990, ISBN 3-447-02921-8, lk 13–34, 18.
  12. ↑ Gerhard Doerfer. Die Stellung des Osmanischen im Kreise des Oghusischen und seine Vorgeschichte. – György Hazai (toim). Handbuch der türkischen Sprachwissenschaft, kd 1, Harrassowitz: Wiesbaden 1990, ISBN 3-447-02921-8, lk 13–34, 19.
  13. ↑ Klaus Röhrborn. Pantürkismus und sprachliche Einheit der Türkvölker. – Klaus Heller und Herbert Jelitte (toim). Das mittlere Wolgagebiet in Geschichte und Gegenwart, Lang: Frankfurt am Main/ Berlin 1994, ISBN 3-631-46921-7, lk 153–175, 155–156.
  14. ↑ Ingeborg Baldauf. Some Thoughts on the Making of the Uzbek Nation. – Cahiers du monde russe et soviétique, 32, nr 1. 1991, lk 79–95, siin lk 90. (Veebis.)
  15. ↑ 'Sprachfamilien, üliõpilastöö, Johannes Gutenberg-Universität Mainz, lk 24.
  16. ↑ AZƏRBAYCAN TÜRKCƏSİ, YOXSA AZƏRBAYCAN DİLİ?
  17. ↑ Dil inqilabı, Azlogos.
  18. ↑ Ethnologue
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Turgi_keeled&oldid=7184468"