Martin Fogel
Martin Fogel (17. aprill 1634 Hamburg – 21. oktoober 1675 Hamburg) oli saksa ajaloolane ja polüglott, keda võib pidada fennougristika üheks alusepanijaks, kuna ta tõestas ungari keele, soome keele ja saami keelte omavahelise suguluse sõnavara ja grammatika põhjal.
Tema eluajal jäid Martin Fogeli töö tulemused arhiividesse, nii et tema otsene mõju hilisemale uurimisele ei saanud olla suur. Martin Fogel oli Hamburgi akadeemilise gümnaasiumi professor ja linnaarst.[1]
Observationes[muuda | muuda lähteteksti]
Humanismi levides Euroopa õpetlaste hulgas oli tekkinud huvi ka soome keele vastu. Eriti Itaalia valitsejate õukondades oli palju humaniste, kes mõjutasid valitsejate huvisid. Muu hulgas tärkas Itaalia valitsejate hulgas huvi nende rahvaste vaimuilma suhtes, kelle hulgast nende õukonnas külalisi käis.
Toscana suurhertsog Cosimo III õukonnas viibis Martin Fogel külalisena. Hiljem, kui Cosimo III oli külaskäigul Hamburgis ja kohtus seal Rootsi kuninganna Kristiinaga, palus Cosimo III, et Martin Fogel koostaks sõnastiku ja grammatika soome keele kohta, mida Rootsi riigis räägiti. Kui Fogel ülesande sai, pidi Rootsis siiski olema teada, et ka riiginõunik Bengt Skytte koostas soome keele sõnastikku.[1]
Oma raamatus "De finnicae linguae indole observationes" kirjutab Fogel, et mitmes keeles vahelduvad kergesti f ja h. Samal ajal väideti klassikalistes ajalooraamatutes, et fennid (soomlased või saamid) ja hunnid (ungarlased) on üks ja sama rahvas. Selle põhjal järeldas Fogel, et soome keel ja ungari keel peavad olema sugulaskeeled. Saadud ülesande kohaselt koostas Martin Fogel ka soome keele grammatilise kirjelduse, mida peetakse praegu eriti väärtuslikuks.[1]
Fogeli aastal 1669 Cosimo III tarbeks koostatud raamat sai aukoha Medicide raamatukogust Firenzes, kuid teos mattus siiski raamatukogu sügavustesse. Soome keeleteadlane Eemil Nestor Setälä leidis ühe käsikirja Hannoveri raamatukogust Niedersächsische Landesbibliothek ja E. Teza avaldas teose uuesti Itaalias 1893. aastal.
"Collectanea"[muuda | muuda lähteteksti]
Hiljem tegi Martin Fogel oma käsikirja lisamärkmeid. Materjali on kokku 130 lehekülge.[2] Tema eesmärk oli avaldada märkimisväärselt parandatud versioon oma teosest "Observationes", kuid autori enneaegne surm katkestas selle töö. Fogeli täiendatud käsikirja avaldas Cristina Wis-Murena alles aastal 1983 .[1]
Fogel kogus materjali ungari keele kohta Albert Molnári teosest "Dictionarium Ungarico-Latinum" (1664) ja soome keele kohta Ignatius Meueri teosest "Variarum Rerum Vocabula" (1668). Ta sai saami keelte kohta materjali Johannes Schefferuselt, kes kasutas sama materjali oma teoses "Lapponia" (1673). Schefferuse pakutud materjal pärines ilmselt Piteå saami keelest.[3] Kasutatud keelematerjali kuulunud sõnavara ja selles ilmnenud grammatiliste joonte põhjal järeldas Martin Fogel, et ungari keel, soome keel ja saami keeled on sugulaskeeled.
Oma järelduse tegi Fogel sada aastat enne János Sajnovicsi teose "Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse" ilmumist aastal 1770. Sajnovicsi teose ilmumist peetakse fennougristika uurimise tegelikuks alguseks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Setälä, E. N. 1892: Lisiä suomalais-ugrilaisen kielentutkimuksen historiaan. – Suomi III: 5.
- Stipa, Günter 1990: Finnisch-ugrische Sprachforschung von der Renaissance bis zum Neupositivismus. – Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 206.
- Teza, E. 1893: Del "Nomenclator finnicus" mandato da Martin Fogel in Italia. – Rendiconti della R. Accademia Naz. dei Lincei.
- Wis-Murena, Cristina 1983: La versione di Hannover delle De Finnicae linguae indole observationes di Martin Fogel. – Annali dell’Istituto universitario orientale di Napoli.
- Wis-Murena, Cristina 1989: Martin Fogel Johannes Sajnovicsin edeltäjänä. – Virittäjä 1: 1–10.