Morfoloogia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib grammatika harust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Morfoloogia (täpsustus)

Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi suhteid.

Morfoloogia põhimõisted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Morfeem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Morfeem

Morfeem on keele kõige väiksem tähendust kandev üksus. Iga sõna koosneb vähemalt ühest morfeemist. Mõned sõnad koosnevadki ainult ühest morfeemist, st neid ei saa enam väiksemateks üksusteks jaotada. Sellised sõnad on näiteks:

  • kiik
  • koer
  • poiss

Peale selliste, lihtsate sõnade on olemas ka "keerulisemad" sõnad, mida saab jaotada väiksemateks tähendust kandvateks üksusteks, st mis koosnevad mitmest morfeemist:

  • kiiktool – koosneb morfeemidest kiik ja tool
  • koerad – koosneb morfeemidest koera (tüvi koer ja tüvevokaal -a) ning -d, viimane viitab mitmusele
  • poisilik – koosneb morfeemidest poisi ning -lik, viimane teeb nimisõnast omadussõna

Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi erinevaid variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest.

Eesti keeles on allomorfid näiteks -le (koera/le) ja -lle (ta/lle), mille mõlemaga antakse edasi alaleütlevat käänet.

Vabad ja seotud morfeemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadeks morfeemideks nimetatakse morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nagu näiteks sõna "koer" lauses "koer hammustas poissi". Seotud morfeemid seevastu ei saa esineda iseseisvalt, vaid peavad olema alati seotud mõne teise morfeemiga. Mitmust tähistavad morfeemid ning "-lik" morfeem peavad näiteks alati olema seotud nimisõnaga, nagu eelpooltoodud näidetes.

Seotud morfeemide hulka kuuluvad afiksid ehk liited. Afikseid nimetatakse prefiksiteks ehk eesliideteks, kui nad liituvad teise morfeemi etteotsa, ning sufiksiteks ehk järelliideteks, kui nad lisanduvad morfeemi lõppu. Peale prefiksite ning sufiksite on olemas veel infiksid, mis liituvad morfeemi keskele; tsirkumfiksid, mis liituvad morfeemi ümber jne.

Sõnaliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnaliik määrab, millised morfeemid võivad omavahel liituda. Näitena eesti keele sõnaliikidest võib tuua nimisõnad, tegusõnad ning omadussõnad.

Sõnaliigid ei ole universaalsed, st mõnedes keeltes esineb sõnaliike, mida teistes keeltes ei esine. Erinevalt eesti keelest on inglise ning saksa keeles näiteks artikkel (inglise keeles "a" ning "the", saksa keeles "der", "die" "das", "ein" ning "eine").

Suletud ning avatud sõnaliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnadest rääkides eristatakse mõnikord suletud ning avatud sõnaliike, või ka vastavalt sisusõnu ning funktsioonisõnu.

Avatud sõnaliikide hulka kuuluvad näiteks tegusõnad, omadussõnad ning nimisõnad ning nende "avatus" seisneb asjaolus, et teoreetiliselt ei ole nende sõnade arv piiratud, st nendesse liikidesse on väga kerge lisada uusi sõnu.

Suletud sõnaliikide hulka kuuluvad sõnad, mis täidavad mingisugust grammatilist funktsiooni (näiteks eessõnad, sidesõnad, asesõnad); need liigid on aja jooksul küllaltki muutumatud ning sisaldavad üksnes piiratud arvul sõnu.


Morfoloogia uurimise alal on silmapaistvaid tulemusi saavutanud Mati Hint, Ülle Viks, Toomas Help.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]