Nganassaani keel

Nganassaani keel on samojeedi keel, mida kõneles Taimõri poolsaare edela- ja keskosas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 500 nganassaani kokku 830 nganassaanist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal nganasaani keelt 125 inimest.^[1]

Nganasaani keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks.^[2]

Kirjaviis[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastatel loodi nganassaani keelele kirjaviis, mis põhineb kürillilisel kirjal. Nganassaani keele kirjutamiseks kasutatav tähestik on selline:

Ё, Щ, Ь ja Ю on kasutusel ainult vene laensõnades ja nimedes.

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	20	100	200	1000
ӈуои’’	ситi	нагүр	четə	сəӈхəляӈкə	мəтү’’	сяйбə	ситiз̌əтə	ӈамиайчумə	бии’’	ситiбии’’	дир	ситiдир	биидир

Osades nganassani sõnades on uurali tüved, mis on sarnased nii samojeedi kui soome-ugri keeltes.

Allpool on toodud näiteid nganassani sõnadest, mille tüvedel on eesti või muud soome-ugri vasted:

v r Uurali keeled ja murded
ugri keeled	handi keel • mansi keel • ungari keel
permi keeled	komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
mari keeled	niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled	ersa keel • mokša keel
saami keeled	Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † • Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel • Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel • põhjasaami keel • Ume saami keel
läänemeresoome keeled	eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
samojeedi keeled	neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled	meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •