Liivimaa Maakrediitselts
Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts[1] oli aastatel 1802–1932 Liivimaal tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank)[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Krediidiseltsi loomise mõtte käis välja Friedrich Wilhelm von Taube juba 1789. aasta Liivimaa maapäeval. Liivimaa aadli krediitseltsi põhikiri kinnitati 15. oktoobril 1802. aastal. Liivimaa Maakrediidiseltsi asutaja ja esimene ülemdirektor oli Friedrich Wilhelm von Taube.
1932. aastal liideti selts Eestimaa Maakrediitseltsiga, kus jätkas tööd Eestimaa Maakrediitseltsi Tartu agentuurina.
Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
Maakrediitseltsi tegevust juhtis ülemdirektsioon ja kaks piirkondlikku direktsiooni (Eesti distrikti direktsioon ja läti distrikti direktsioon), mis asusid Riias ja Tartus. Ülemdirektsiooni liikmeteks olid ülemdirektor, kaks nõunikku, üks arveametnik ning sekretär ning ülejäänud ametnikud.
Eesti ja Läti piirkondlikke direktsioone juhtis direktor, kellele lisaks olid ametis kaks kaasistujat või assessorit, üks sekretär ning ametnikud.
Tartus tegutses Eesti distrikti direktsioon (saksa k. Ehstnischen Districts-Direction des livländischen adeligen Güter-Credit-Vereins) Jaani tänaval (Johannis str[3]) 10, Ülikooli tänav 15[4] ning Kompanii tänaval.
Pädevus[muuda | muuda lähteteksti]
Ülemdirektsiooni ülesandeks oli jälgida korralduste täitmist ning kontrollida piirkondlike direktsioonide tegevust. Piirkonna direktsioonid tegelesid: laenude andmine, rendirahade vastuvõtt ning väljamaksmine, võlgade sissenõudmine ning sekvestri all olevate mõisate üle järelevalve teostamine. Direktsiooniliikmed valiti ametisse üldkoosolekul iga kolme aasta tagant.
Selts andis pantkirja alusel laenusid Liivimaa eramõisnikutele. Hiljem andis selts laenusid ka talupoegadele, kes seltsile panditud mõisatest ostsid talusid päriseks.
Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]
Ülemdirektorid 1803−1920[muuda | muuda lähteteksti]
| Daatum | Nimi | Mõis | Märkused |
|---|---|---|---|
| Friedrich Wilhelm Taube von der Issen (1744−1807) | Mālpils (Lemburg) | ||
| Peter Reinhold von Sivers (1760−1835) | Heimtali (Heimthal) | ||
| Friedrich von Grote (1768−1836) | Eriņi (Heringshof) | ||
| Balthasar Dietrich von Berg (1766−1839) | Pociems (Posendorf) | ||
| Karl Otto von Transehe (1761−1837) | Dzelzava (Selsau) | ||
| Otto Johann Magnus von Richter (1755−1826) | Räpina (Rappin) | ||
| Karl Otto von Transehe (1761−1837) | Dzelzava (Selsau) | Teine ametiaeg | |
| Heinrich Konrad von Smitten (1779−1847) | Sooru (Soorhof) | ||
| Philipp Johann von Schultz (1780−1862) | Veckalsnava (Alt-Calzenau) | ||
| parun Karl Friedrich Platon von Krüdener (1810−1874) | Tammistu (Tammist) | ||
| Heinrich von Hagemeister (1815−1890) | Vecdrusti (Alt-Drostenhof) | ||
| parun Heinrich Engelbrecht Magnus von Tiesenhausen (1843−1914) | Inciems (Inzeem) | ||
| Otto Moritz Arthur von Richter (1824−1892) | Saarjärve (Saarjerw) | ||
| Peter Alexander Leopold von Clapier de Colongue (1842−1906) | Pärsti (Perst) | ||
| Friedrich Magnus Arvid von Strandmann (1858−1926) | Cirsti (Zirsten) |
Läti distriktidirektsiooni direktorid 1803−1890[muuda | muuda lähteteksti]
| Daatum | Nimi | Mõis | Märkused |
|---|---|---|---|
| Alexander von Transehe (1749−1828) | Anna (Annenhof) | ||
| vabahärra Friedrich Reinhold Schoultz von Ascheraden (1766−1833) | Skrīveri (Römershof) | ||
| Karl Otto von Transehe (1761−1837) | Dzelzava (Selsau) | Ülemdirektor 1818−1824 ja 1827−1837 | |
| Friedrich Wilhelm von Zoeckell (1759−1842) | Mēri (Mehrhof) | ||
| Philipp Johann von Schultz (1780−1862) | Veckalsnava (Alt-Calzenau) | Ülemdirektor 1841−1860 | |
| Alexander Gotthard von Vegesack (1803−1888) | Inciems (Inzeem) | ||
| Heinrich Robert Eugen von Transehe (1806−1888) | Lēdmane (Ledemannshof) | ||
| vabahärra Otto Franz Georg von Loudon (1827−1882) | Dzērbene (Serben) | ||
| Johann Georg Alexander (Axel) von Gruenewaldt (1832−1916) | Bukulti (Bellenhof) |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivimaa talurahvapank[5], Liivimaa mõisnike poolt talupoegade raharendile ülemineku kergendamiseks ja talude pärisostmise soodustamiseks loodud pank.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 5. köide: Käolised–Mute. Tartu: Loodus, 1935, lk 409.
- ↑ Liivimaa Maakrediitselts (fondi nr 2469) Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 04.11.2015).
- ↑ Tartu 1867, Kinnistud, www.ra.ee
- ↑ Reet Pulk-Piatkowska, ANTONIUSE HOTELL TARTU SÜDALINNAS, MUINSUSKAITSE 2009 AASTARAAMAT, lk 27
- ↑ Liivimaa talurahvapank, www.eha.ee EAA.5224
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Engelhardt, Baron Hermann. Zur Geschichte der Livländischen adeligen Güterkreditsozietät. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1902 [1].