Liivimaa Maakrediitselts

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts[1] oli aastatel 1802–1932 Liivimaal tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank)[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Krediidiseltsi loomise mõtte käis välja Friedrich Wilhelm von Taube juba 1789. aasta Liivimaa maapäeval. Ta oli ka Liivimaa Maakrediidiseltsi asutaja ja esimene ülemdirektor.

1932. aastal liideti selts Eestimaa Maakrediitseltsiga, kus jätkas tööd Eestimaa Maakrediitseltsi Tartu agentuurina.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Maakrediitseltsi tegevust juhtis ülemdirektsioon ja kaks piirkondlikku direktsiooni (Eesti distrikti direktsioon ja läti distrikti direktsioon), mis asusid Riias ja Tartus. Ülemdirektsiooni liikmeteks olid ülemdirektor, kaks nõunikku, üks arveametnik ning sekretär ning ülejäänud ametnikud. Piirkondlikke direktsioone juhtis direktor, kellele lisaks olid ametis kaks kaasistujat või assessorit, üks sekretär ning ametnikud.

Pädevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemdirektsiooni ülesandeks oli jälgida korralduste täitmist ning kontrollida piirkondlike direktsioonide tegevust. Piirkonna direktsioonid tegelesid: laenude andmine, rendirahade vastuvõtt ning väljamaksmine, võlgade sissenõudmine ning sekvestri all olevate mõisate üle järelevalve teostamine. Direktsiooniliikmed valiti ametisse üldkoosolekul iga kolme aasta tagant.

Selts andis pantkirja alusel laenusid Liivimaa eramõisnikutele. Hiljem andis selts laenusid ka talupoegadele, kes seltsile panditud mõisatest ostsid talusid päriseks.

Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemdirektorid 1803−1920[muuda | muuda lähteteksti]

Daatum Nimi Mõis Märkused
1803−1806
Friedrich Wilhelm Taube von der Issen (1744−1807) Mālpils (Lemburg)
1806−1809
Peter Reinhold von Sivers (1760−1835) Heimtali (Heimthal)
1809−1810
Friedrich von Grote (1768−1836) Eriņi (Heringshof)
1810−1818
Balthasar Dietrich von Berg (1766−1839) Pociems (Posendorf)
1818−1824
Karl Otto von Transehe (1761−1837) Dzelzava (Selsau)
1824−1826
Otto Johann Magnus von Richter (1755−1826) Räpina (Rappin)
1827−1837
Karl Otto von Transehe (1761−1837) Dzelzava (Selsau) Teine ametiaeg
1837−1841
Heinrich Konrad von Smitten (1779−1847) Sooru (Soorhof)
1841−1860
Philipp Johann von Schultz (1780−1862) Veckalsnava (Alt-Calzenau)
1860−1866
parun Karl Friedrich Platon von Krüdener (1810−1874) Tammistu (Tammist)
1866−1884
Heinrich von Hagemeister (1815−1890) Vecdrusti (Alt-Drostenhof)
1884−1887
parun Heinrich Engelbrecht Magnus von Tiesenhausen (1843−1914) Inciems (Inzeem)
1887−1892
Otto Moritz Arthur von Richter (1824−1892) Saarjärve (Saarjerw)
1892−1906
Peter Alexander Leopold von Clapier de Colongue (1842−1906) Pärsti (Perst)
1906−1920
Friedrich Magnus Arvid von Strandmann (1858−1926) Cirsti (Zirsten)

Läti distriktidirektsiooni direktorid 1803−1890[muuda | muuda lähteteksti]

Daatum Nimi Mõis Märkused
1803−1806
Alexander von Transehe (1749−1828) Anna (Annenhof)
1806−1812
vabahärra Friedrich Reinhold Schoultz von Ascheraden (1766−1833) Skrīveri (Römershof)
1812−1818
Karl Otto von Transehe (1761−1837) Dzelzava (Selsau) Ülemdirektor 1818−1824 ja 1827−1837
1818−1824
Friedrich Wilhelm von Zoeckell (1759−1842) Mēri (Mehrhof)
1824−1841
Philipp Johann von Schultz (1780−1862) Veckalsnava (Alt-Calzenau) Ülemdirektor 1841−1860
1841−1846
Alexander Gotthard von Vegesack (1803−1888) Inciems (Inzeem)
1846−1872
Heinrich Robert Eugen von Transehe (1806−1888) Lēdmane (Ledemannshof)
1872−1876
vabahärra Otto Franz Georg von Loudon (1827−1882) Dzērbene (Serben)
1876−1890
Johann Georg Alexander (Axel) von Gruenewaldt (1832−1916) Bukulti (Bellenhof)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia. 5. köide: Käolised–Mute. Tartu: Loodus, 1935, lk 409.
  2. Liivimaa Maakrediitselts (fondi nr 2469) Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 04.11.2015).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Engelhardt, Baron Hermann. Zur Geschichte der Livländischen adeligen Güterkreditsozietät. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1902 [1].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]