Tirza mõis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Tirza vasallilinnus.

Vaade mõisa häärberile
Tirza mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 86

Tirza mõis (saksa keeles Schloß Tirsen-Windetz, läti keeles Tirzas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas. Praegu asub Lätis Gulbene piirkonnas Tirza vallas Tirzas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tirza vasallilinnus

Esimest korda mainitud 15. sajandil, mil mõis kuulus Tiesenhausenitele. 1628 annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tirza suurtükiväekapten Adam von Feilitzile (Foelix), keda mainiti omanikuna ka 1638 aasta revisjoniaktis. 1674 oli mõisa omanik kapteni lesk Sophia Tiesenhausen, ent 1680 oli omandiõigus võlanõude tõttu läinud Heinrich Hennebergerile, kellelt see reduktsiooniga riigile võeti.

1723 tagastati valdus Carl Gustav von Feilitzile, kes selle assessor Franz Beckerile müüs. 1747 pärandas viimane selle kohtunik parun Budberg zu Treydenile, kelle poeg müüs mõisa omakorda 1784 brigadir Carl Ernst von Ceumernile.[1]

Aastal 1810 päris mõisa tolle poeg Carl von Ceumern, kes suri aastal 1860. Gustav Woldemar Erich Ceumern ostis siis mõisa 100 000 rubla eest teistelt pärijatelt välja.[2]

Aastal 1905 lasti Tirza mõisas maha 11 revolutsioonis osalenut.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Vanast kindlustatud mõisast on järgi vaid üksikud müürijupid. Uus peahoone ehitati 18. sajandil. Säilinud on veel mitmed 19. sajandil ehitatud kõrvalhooned. Mõisakompleksi juurde kuulub ka kabel aastast 1781 luteri kiriku juures.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 13 ja 1/4 adramaad, sellele allus 563 mees- ja 626 naishinge.[3]

1640. aastal oli mõisa suurus 12 adramaad, 1688. aastal 12 ja 1/2 adramaad. 1734. aastal kulus mõisale 11 ja 1/4 adramaad. 1757. aastal oli mõisa suurus 13 ja 1/4 adramaad, 1823. aastal 16 ja 13/20 adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli adramaid 16 ja 13/20, aastal 1881 oli neid 8 ja 43/80, lisaks allus mõisale 17 ja 19/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Agraarreformi ajal aastal 1920 kuulus mõisale 1664 ha maad.[6]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale viis karjamõisa: Neu-Tirsen, Dorotheenwunsch (hiljem Dorotheenhof), Indrahn, Stekken ja Urrext (hiljem Urreikst).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hagemeisters Geschichte, lk 243
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412-413
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 242.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412.
  6. Latviešu konversācijas vārdnīcas XXI. sējuma 42 987-42 990 slejas. Rīga: 1940.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]