Jaunpilsi kihelkond
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
| Jaunpilsi kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Jürgensburg Kirchspiel Neuenburg | |
|
| |
| kihelkonnakirik: Jaunpilsi kirik | |
Riia kreis, Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Jaunpilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Jürgensburg, Neuenburg) oli haldusüksus Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu[1] ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus ja Tukumsi kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Jaunpilsi kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaunpilsi kirikumõis (saksa k. Jürgensburg Pastorat, läti keeles Jaunpils mācītājmuiža)
- Jaunpilsi mõis (Jürgensburg, Zaubes (Jaunpils) muiža)
- Bersehof, Bērzmuižas muiža
- Gustavsberg, Kliģenes muiža
- Schliepenhof, Slīpes muiža[2],[3].
Aja jooksul kihelkonna (Kirchspiel Neuenburg) alad suurenesid ja 20. sajandiks[4] olid Kuramaa kubermangu Tukumsi kreisi kihelkonnas:
- (Annenhof, Annas muiža),
- (Arishof, Ārīšu muiža),
- (Autzenbach, Ausātu muiža),
- Upe mõis (Bächhof, Upes muiža),
- (Bixten, Bikstu muiža),
- (Gross-Blieden, Lielblīdenes muiža),
- (Klein-Blieden, Mazblidene),
- (Duhren, Dūres muiža),
- (Eckendorf, Ozolu muiža),
- (Feldhof, Lauku muiža),
- (Grenzhof, Grenču muiža),
- (Kappeln, Kapeļu muiža),
- (Kliggenhof, Kliģu muiža),
- (Lesten, Lestenes muiža),
- (Marienhof),
- Jaunpilsi loss (Neuenburg),
- (Plawneeken, Plavnieki),
- (Remten, Remtes muiža),
- Reņģe mõis (Rengenhof, Reņģes muiža),
- (Schlaguhnen, Slagūnes muiža),
- (Schmucken, Smuku muiža),
- (Springen, Spriņģu muiža),
- (Strutteln, Struteles muiža),
- (Sturhof, Stūru muižas),
- (Suschenhof, Zušu muiža),
- (Weesahten, Viesātu muiža).
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
Jaunpilsi kirik, Johann Christoph Brotze
Jaunpilsi kirik, 1796
Bersehof, 1796
Jaunpilsi mõis, 1796
Bersehof, 1796
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 376.
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 169–170.
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 231–232.
- ↑ Kurländisches Gouvernement Verkehrsbuch (1912), seite 388-426
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 376.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 169–170.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d 231–232.
- von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk-d 92–93.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kurländisches Gouvernement Verkehrsbuch (1912), seite 388-426