Vecaduliena mõis

Vecaduliena mõis (saksa keeles Alt-Adlehn, läti keeles Vecadulienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Gulbene piirkonnas Tirza vallas Vecaduliena külas.

Mõisa kabel on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.^[1]

Ajalugu

Aduliena alad eraldati Tirza mõisast aastal 1589. Esimeseks omanikuks oli Fabian von Tiesenhausen. Aastal 1629 sai mõisa omanikuks Gertrude Tiesenhausen, aastal 1640 aga Johann von Tiesenhausen. Aastal 1665 kuulus mõis Heinrich von Tiesenhausenile, kes osa mõisast 130 taalri eest süülunaks oma väimehele Hans Jürgen von Dießenile loovutas. Hiljem pantisid Adam Feiliß ja tema abikaasa Sophie Aduliena alad 2000 taalri eest Matthias Hildegårtnerile, kes pandiõigused aga krahvinna Siegritta Bielkele loovutas. See jättis mõisa aga reduktsioonikomisjoni hirmus aastal 1683 Tiesenhausenitele, kelle traditsiooniline lään see oli. Aastal 1749 pantis Adam Johann von Tiesenhausen Aduliena 12 000 taalri eest 40 aastaks Peter Müllerile. Too viiski läbi Aduliena valduste jagamise, tagastades aastal 1780 Vecaduliena mõisa Tiesenhausenitele, omandades ise Jaunaduliena mõisa.^[2]

Aastal 1794 oli mõisa omanik Johann Gustav Carl von Tiesenhausen. Aastal 1749 omandas Vecaduliena tema pärandi jagamisel 7500 rubla eest tema poeg Adolph Johann von Tiesenhausen, sellal kui teine poeg Carl Gustav Georg sai sama summa eest Troška mõisa omanikuks. Aastal 1849 omandas mõlemad mõisad Carl Gustav Georg von Tiesenhausen.^[3]

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Troška mõisaga 4 ja 3/4 adramaad, neile allus 145 mees- ja 167 naishinge.^[4]

Aastal 1640 oli mõisa suurus koos Jaunaduliena mõisa ja Troška mõisaga kolm adramaad, aastal 1688 kuulus neile seitse adramaad, aastal 1734 aga 6 ja 3/4 adramaad. Aastal 1757 oli mõisa suurus 2 ja 3/8 adramaad, aastal 1823 aga 2 ja 4/5 adramaad.^[5]Aastal 1832 oli adramaid 2 ja 1/5, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 11/80, lisaks allus mõisale 3 ja 61/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[6]

Viited

↑ http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/5106/
↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 243-244.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 414.
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.
↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 242.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412.

[1] ttp://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/5106/

[2] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 243-244.

[3] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 414.

[4] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.

[5] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 242.

[6] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 412.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]