Kiiu mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kiiu vasallilinnus

Kiiu mõis (Kida või Kyda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Harju maakonna Kuusalu valla territooriumile.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kiiu mõisa on esmakordselt mainitud 1418. aastal, mil omanikeks olid vennad Hannes ja Klaus Soye. Mõisa varasemale eksisteerimisele viitab aga asjaolu, et 1348. aastal toimus seal Harju-Viru seisustepäev, mis eeldab ürituse läbiviimiseks vajalike ehitiste olemasolu.[2]

1505. aastal omandas mõisa Hermann Lode[2], kellelt see 1517. aastal Fabian von Tiesenhausenile läks.[3] Viimane lasi sinna rajada väikese Kiiu vasallilinnuse.[1] Fabiani järel valdas mõisa tema poeg Caspar von Tiesenhausen, kes aga Poola poolele üle läks, mistõttu mõis 1566. aastal riigistati.[3]

20. oktoobril 1614 läänistas Gustav II Adolf mõisa Jakob De la Gardiele truu teenistuse eest aga osalt ka Caspar von Tiesenhauseni võla tõttu.[3]

1666. aastal müüs Jakobi poeg Axel Julius De la Gardie Kiiu mõisa 18 000 riigitaalri eest oma õele Christina Catharina Stenbockile.[3]

17. sajandi lõpus mõis redutseeriti.[3]

16991907 moodustas Kiiu koos Kolga, Kõnnu ja Loo mõisaga fideikomissi.[4]

Tsaar Peeter I käsul immiteeriti mõis 1714. aastal Christina Catharina Stenbocki tütrepoja krahv Gustav Otto Douglase käsutusse.[3]

16. veebruaril 1724 kuulutati Kiiu keiser Peeter I privileegiga Stenbockide pärusomandiks. Mõisaomanikuks sai Bengt Ludwig Stenbock (1694–1737), viimase surma järel aga tema vend Friedrich Magnus Stenbock (1696–1745). Viimaselt päris mõisa tema poeg Karl Magnus Stenbock (1725–1798), temalt omakord pojapoeg Magnus Stenbock (1780–1816). Temalt pärib mõisa poeg Ludwig Stenbock (1812–1849), temalt aga vennapoeg Magnus Stenbock (1804–1885). Viimase pärija oli tema pojapoeg krahv Eric Stenbock (1860–1895). Ericu surma järel pärib mõisad tema lell krahv Michael Stenbock (1837–1910).[3]

1907. aastal ostis Wilhelm Nerling 350 000 rublaga Kiiu mõisamaad. Talumaad kinnitati 1912. aastal Tallinna Ringkonnakohtu määrusega Michaeli pojale Wssewolod Stenbockile.[3]

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Vasallilinnus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kiiu vasallilinnus.

Mungatornina tuntud Kiiu vasallilinnusest on algupäraselt säilinud kolm alumist korrust. Teine korrus oli kasutusel elukorrusena, kolmas ja neljas korrus kaitsekorrustena. Linnus restaureeriti 1973. aastal, mil lisati ka arvatav neljas korrus ning kolmanda korruse puidust kaitsekäik ehk urdaaž.[1]

Hilisem hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

18. sajandi lõpus rajati mõisa ühekorruseline kivist härrastemaja. 20. sajandi alguses teostati hoone juugendstiilis ümberehitus. Fassaadile lisati voluutviiluga pealeehitus, ehitati haritorn ning hoone sai väikeste ruutudega aknad.[1]

Nõukogude perioodil paiknes endises härrastemajas kolhoosikontor ning kaasaja asub seal Kuusalu vallavalitsus. Härrastemaja kujundust on aja jooksul lihtsustatud — puudub haritorn ning osa fassaadikaunistusi.[1]

Ümberehitatud kujul on säilinud ka üksikud kõrvalhooned.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]