Vaabina mõis
Vaabina mõis (saksa keeles Uelzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.[1]
Mõisa alal oli enne Vaabina vasallilinnus.[1]
1582. aasta jaanuaris paavsti legaadi, jesuiit Antonio Possevino vahendusel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga said Rzeczpospolita poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad endale. Omandatud varade üle korraldatud revisjonis on vasallilinnust kirjeldatud Tartu staarostkonna inventariseerimise nimekirjas. Seal teatatakse, et Vaabina – varem Fabian Tyzenhauzenile kuulunud kivist linnus (maja) on nüüd kokku kukkunud ja rusudega kaetud. Mullavallid linnuse ümber olevat sakslased aga siis ehitanud, kui moskvalased seda piirasid[2].
Poola kuninga Stephan Bathory ajal läänistati Vaabina koos kogu Tartu staarostkonna ja Tartu majandusmõisatega Rzeczpospolita (Poola-Leedu kuningriik) suurkantslerile Jan Zamoyskile[3] ning Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark ehk riigimõis[4].
1806. aastal ostis krahv Jakob Johann von Igelströmile kuulunud Vaabina mõisa oksjonil Moritz von Gersdorff, kes 1814. aastal müüs mõisa Paul Reinhold von Rennenkampffile. 1844. aastal ostis mõisa Richard Bruno Samson von Himmelstiern. 1891. aastal sai pärandavara jagamise lepinguga Karl Gerhard Hermann von Samson-Himmelstjerna[5].
Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Karl Gerhard Hermann von Samson-Himmelstjerna.[1]
Mõisa peahoone on tänapäevaks hävinud.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Vaabina mõis - 1401 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 23.11.2015)
- ↑ Inventarium der Starostei Dorpat, 1582, lk. 89
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86
- ↑ Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386
- ↑ Vaabina mõis (Urvaste khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis