Undla mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Undla mõisa peahoone[1]
Undla mõisa peahoone
Undla mõisa peahoone
Undla mõisa peahoone
Undla mõisa teenijatemaja[2]
Undla mõisa teenijatemaja
Undla mõisa viinavabrik

Undla mõis (saksa keeles Undel, vene keeles Унделъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb nüüdisajal Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Undla mõisat on esmamainitud 1453. aastal. 1525. aastal müüdi Undla mõis Jürgen Lodele, tema tütar Anna Lode abiellus 1560. aastal Johann von Roseniga ning mõis läks kaasavarana Rosenitele. Johann von Roseni surma järel jagasid (1592) tema väimehed Fromhold von Tiesenhausen ja Johann von Uexküll pärast äia surma tema mõisad. Anna (Lode) abikaasa Johann von Uexküll ja Margaretha Roseni abikaasa Fromhold von Tiesenhausen said Undla ja Hulja mõisad. 1693. aastal müüs Eestimaa maanõunik Fromhold von Tiesenhausen Undla mõisa oma pojale maanõunik ja rittmeister Fabian von Tiesenhausenile. 1735. aastal müüdi Undla mõis lesestunud maanõunikuprouale Gertrude Margarethe Staël von Holsteinile (sünd von Fock), 1769. aastal müüdi Undla mõis Woldemar Johann von Brümmerile ja 1776. aastal Carl Gustav von Rennenkampffile ja see veel samal aastal Carl August von Bergile. 1827. aastal müüdi Undla mõis kaptenleitnant Constantin von Ungern-Sternbergile ja 1832. aastal omandas kreisisaadik ja Eestimaa maanõunik vabahärra Friedrich Adolph von Dellingshausen avalikul (surnud 1839) müügil pandiõiguse Undla mõisale.

Friedrich Adolph von Dellingshauseni pärijatevahelisel kokkuleppel sai 1841. aastal Hulja mõis koos Kruusimäe mõisaga, Undla mõisaga koos Räsnast saadud külaga Pilo, Andja koos Toomlaga ning Jõesse meeskohtunik Karl Thomas von Dellingshausen. 1857. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, Essu mõisa ja Undla mõisad pärandina oma pojale ooberstleitnant parun Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausenile (surnud 1890) jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ja pantida. 1890. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Dellingshausenite suguvõsale, mõisa viimane omanik oli Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen[3].

Külad mõisapiirkonnas

Mõisahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Undla mõisa peahoone võib pärineda 19. sajandi lõpuveerandist, ühekordne kivihoone, millel madal soklikorrus. Palkon ja juurdeehitus peahoone taga võivad pärineda 20. sajandi algusest[4].

1997. aastal avati Undla mõisa vanades hoonetes Kadrina valla Kadrina Hooldekodu[5][6] ja mõisa teenijatemajas asus hooldekodu administratsioon.

Undla mõisaala kirdenurgas, Loobu jõe kaldal asunud Undla veskihoones ja Undla mõisa kunagises viinavabrikus tegutses Eesti NSV ajal artell "Mineraal" ja hiljem Tarbekeemia Tootmiskoondise "Flora" keemiatoodete tsehh[7].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Undla mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.05.2022)
  2. Undla mõisa teenijatemaja kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.05.2022)
  3. Undla mõis (Kadrina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  4. Undla mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. Kadrina Hooldekodu
  6. Kadrina vald plaanib ajale jalgu jäänud hooldekodu sulgeda, virumaateataja.postimees.ee, 17. detsember 2021
  7. Undla veski, weskiwiki.ee, (vaadatud 07.05.2022)
  8. Undla mõisa park kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.05.2022)
  9. Undla mõisa park (KLO1200323), eelis.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]