Mine sisu juurde

Odziena mõis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Vietalva kihelkonna mõisast; Ļaudona kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Odziena mõis (Ļaudona kihelkond).
Odziena mõis 1903. aastal. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Odziena mõis (saksa keeles Odensee, läti keeles Odzienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vietalva kihelkonnas. Tänapäeval asub see halduslikult Lätis Pļaviņase piirkonnas Vietalva vallas Odzienas.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tiesenhausenid

[muuda | muuda lähteteksti]
Odziena mõisa peahoone 2017. aastal

Odziena mõisat on allikais esmamainitud 1455. aastal, mil see kuulus Tiesenhausenite vasallisuguvõsale. Omanikuks oli siis Johann (Hans) von Tiesenhausen (suri enne 1497).[1] Talle järgnesid poeg Christoffer von Tiesenhausen (suri enne 1535) ja seejärel tema samanimeline poeg. Viimane müüs mõisa oma vennale Heinrich von Tiesenhausenile (suri pärast 1556).[2] Detlef von Tiesenhausen valdas mõisa 1586. aastal ja tema vend Kaspar von Tiesenhausen (suri pärast 1618) oli valdaja 1599. aastal.[1] Kuna Tiesenhausenite suguvõsa Odziena mõisa valdajate haru otsustas jääda Poola kuningale truuks, võeti mõis neilt rootslaste poolt ära.[3]

Perekond Streiff von Lauenstein

[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas 20. oktoobril 1625 Odziena koos teiste piirkonna valdustega ooberst Johann Reinhold Streiff von Lauensteinile (1551−u 1632).[3] Viimane pärines Pfalzi päritolu Elsassi aadliperekonnast. 1688. aastal oli mõisa valdajaks tema pojapoeg ooberstleitnant Johann Heinrich Streiff von Lauenstein (1647–1700).[4] Suure Reduktsiooni käigus mõis redutseeriti ja see anti tertsiaalrendile.[5] Kuna Johann Heinrichil meessoost pärijad puudusid, langes mõis tema noorukesele tütrele Anna Catharinale (1684−1710), kes oli abielus vabahärra Johann Albrecht von Mengdeniga (1663−1720).[3]

Mengdeni suguvõsa vabahärravapp

Odziena mõis XVIII sajandi alguses

[muuda | muuda lähteteksti]

1. märtsil 1712 restitueeriti Odziena Mengdenite perekonnale. 1724. aastal valdasid seda Johann Albrecht von Mengdeni pärijad.[5] Järgmiseks omanikuks sai kommertskolleegiumi president ja salanõunik vabahärra Karl Ludwig von Mengden (1706−1761).[6] Ta oli Venemaa regendi Anna Leopoldovna lähedane kaastööline. Pärast viimase kukutamist langes ta aga ebasoosingusse, mõisteti esmalt surma, kuid sai siis armu ja pagendati Siberisse.[7] 1741. aastal konfiskeeriti temalt Odziena mõis; see oli kuni 1744. aastani riigimõis. Seejärel doneeris keisrinna Jelizaveta Petrovna selle Pjotr Ivanovitš Šuvalovile (1711−1762), kes selle aga kohe ära müüs.[6]

Bruemmerid 1745−1920

[muuda | muuda lähteteksti]
Bruemmeri suguvõsa aadlivapp

1745. aastal ostis mõisa major Engelbrecht Wilhelm von Bruemmer (suri 1747). Temalt päris poeg Jakob Engelbrecht von Bruemmer, siis kreisikohtu assessor Adrian Christoph Engelbrecht von Bruemmer (1761−1813) ja 1836. aastal viimase poeg maakohtuassessor Rudolf Friedrich Adrian von Bruemmer (1809−1880).[1] Tema ajal ehitati uusgooti stiilis suurejooneline häärber.[8] Tema surma järel päris mõisa poeg Philipp Engelbrecht Michael von Bruemmer (1848−1912).[9] Viimaseks mõisnikuks oli tema poeg Werner Heinrich Balthasar Michael von Bruemmer (1888−1926), kellelt mõis 1920. aastal võõrandati.[10]

Mõisaansambel

[muuda | muuda lähteteksti]
Odziena mõis pärast 1905. aasta põlengut

Peahoone

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone ehitati 1860. aastatel inglise uusgooti stiilis. 1905. aastal põletati häärber revolutsioonisündmuste käigus maha ja renoveeriti pärast I maailmasõda. Hoone dominandiks on hulknurkne nurgatorn. Sissepääsu ilmestab tuudorkaarne veranda. Fassaadi liigendavad ohtrad detailid: seal on hammaskarniisid, tuudorkaared, sakmelised nurgatornid.[11] Lossi peetakse üheks olulisemaks romantilise uusgooti stiili näiteks Baltikumis.[8]

Kõrvalhooned ja park

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisakompleks on peahoonest tunduvalt tagasihoidlikum. Kunagi kuulus sinna üle kolmekümne hoone. Säilinud on mõisavalitseja- ja aednikumaja, ait, tall, pruulikoda, lehmalaut, postkontor. Hoonete ümber asub tiikidega park.

Pildid

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 3 Stryk 1885. Lk 255.
  2. ↑ EAA, f. 1850, n. 1, s. 220.
  3. 1 2 3 Stryk 1885. Lk 252.
  4. ↑ LVVA, f. 7348, n. 1, s. 55. Liivimaa mõisad 1688, L 10.
  5. 1 2 EAA, f. 2057, n. 1, s. 110, L 129p.
  6. 1 2 Stryk 1885. Lk 254.
  7. ↑ Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710-1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 506.
  8. 1 2 http://www.odzienasmuiza.lv/ Odziena mõisa koduleht (Vaadatud 6. august 2017).
  9. ↑ Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Band I. Livland. Riga, 1909, veerg 416.
  10. ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 351.
  11. ↑ Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 246.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 246.
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Odziena_mõis&oldid=7084185"