Orina mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Orina mõis (saksa keeles Orgena) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda Järva valda[1], Järva-Jaani alevi põhjaossa.

Mõis asutati 17. sajandil[1]. Mõisa ühekorruseline klassitsistlik kivist peahoone ehitati 19. sajandi algul ja selsamal sajandil ehitati see osaliselt ümber[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Orina mõisa rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

1615. aastal sai Rootsi rüütel Jonatas Döbberwitzi Rootsi kuningalt kingituseks Järvamaal asuvad Jalalõpe ja Keika külad. 1623. aastal rajas tema poeg Hansz Johann Dobbrowits nende kahe küla keskele talukoha ning tegeles rüütlimõisa rajamisega aastatel 1639-1954. 1643. aastast on Orina mõis mõisate nimekirjas.[2]

Maavaldajad[muuda | muuda lähteteksti]

1615 Jonatas Döbberwitz > Rydall > Yxkyll;[3]

1623 Hansz Johann Dobbrowitz > 1627 Reuter; 1628 Dobbrowitz > Jacob von Saltza (+1709) > Fabian von Tiesenhausen > reduktsioon > 1726 Frommhold von Tiesenhausen; 1761 Friedrich Jakob von Steinheil (1717-1800);[3]

1765 Carl Gebhard von Schilling (+ 1779) > 1780 Fabian Wilhelm von Schilling (1761-1831) > 1821 Jacob von Schilling > 1827 Gustav Gideon von Schilling > 1862 Julius von Schilling (1831-1897) > 1897 Herman von Schilling (1873-1946)> 1903- 1919 Moritz Gustav von Schilling (1872-1934), kes volitas Orina mõisat pidama oma isa Fabian von Schillingit (1830- 1917).[3]

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa ehitused on toimunud kolmes etapis[2]:

  • 17. sajandi keskpaik
  • 18. sajandi keskpaigas ehitati kahele poole külgtiivad
  • 19. sajandi keskpaigas ehitati portikus, teise korruse puidust osa ja veranda

1919. aastal toimus mõisamaade riigistamine. Orina mõis võeti kasutusele Järva-Jaani (Orina) kõrgema algkooli poolt. [3] Lisaks sellele on mõisas veel tegutsenud Järva-Jaani tütarlaste täieduskool (1924-1937), Kodumajanduskool (1937-1947), Järva-Jaani kutsekool (1947-1992) ja Paide kutsekooli Järva-Jaani filiaal (1992-1996). [2]

Mõisakompleks tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aastast alates on mõis munitsipaalomandis. Hoonesse rajati läheduses oleva Järva-Jaani Gümnaasiumi kodundusklass ja koduloomuuseum.[4]

Orina mõisas asuvas koduloomuuseumis on võimalik vaadata tehnika pöördlava, koolituba, kihelkonna ja mõisa ajalugu, kodumajanduskooli tuba, nõukogude perioodi tuba ja manetelkorstent.[5]

Muuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnika pöördlava asub peahoone endises saalis, seal on võimalik näha liikuvaid läbilõikega mootoreid. Järva-Jaani kutsekooli traktoriõpetuse õpetaja arendas traktoriõppeklassi välja 1971. aastal.[5]

Koolitoas on võimalik näha endisaegseid raskeid ühes tükis olevaid koolipinke. Samuti saab uudistada kirjutusvahendite ajalugu 20. sajandi algusajast kuni tänapäevani. Samuti on seal esindatud ka mitmed koolitarvikud, nt vihikud ja arvelaud.[5]

Kihelkonna ja mõisa ajaloo toas on võimalik näha Järva-Jaani kirikulugu, mõisa ajalugu ja valla ajalugu tutvustavaid stende. Võimalik on uudistada ka erinevate ajastute rahatähti.[5]

Kodumajanduskooli toas on esindatud Järva-Jaani tütarlaste täienduskooli ja Kodumajanduskooli ajalugu. Näha on ka endiste õpilaste käsitööd 20. sajandi algusest. Toas on välja pandud erinevate kodutöödega seotud esemed.[5]

Nõukogudeperioodi toas on näha Järva-Jaani kolhoosi kujunemise ajalugu ja haldusjaotuse muutumine. Toas on võimalik näha erinevaid nõukogudeaegseid dokumente ja mänguasju.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Orina mõis Eesti mõisaportaalis. Vaadatud 31.10.2015
  2. 2,0 2,1 2,2 "Orina mõisahoone". Vaadatud 24.11.2021.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Orina mõisa maavaldajad läbi aegade". Vaadatud 24.11.2021.
  4. "Järva-Jaani Gümnaasium | Orina mõis". Vaadatud 24.11.2021.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 "Ekspositsioon Orina mõisas". Vaadatud 24.11.2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]