Illuste mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mõisa peahoone (2018)

Illuste mõis (saksa keeles Illust) oli mõis Läänemaal Karuse kihelkonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Illuste mõisat on esmakordselt mainitud 1646. aastal ning teada on, et keskajal kuulus Illuste ja selle lähim ümbrus Lihula tsistertslaste Pühavaimu nunnakloostrile. Vanimad andmed mõisa hoonestuse kohta on pärit 17. sajandi lõpukümnenditest. Nagu nähtub 1685. aasta Rootsi riigivõimu poolt koostatud mõisate reduktsiooniaktist, milles lisaks mõisa üldisele varanduslikule seisundile fikseeriti põhjalikult ka kõik mõisale kuulunud tollased hooned, koosnes selleaegne Illuste mõisaansambel kaheksast lihtsast rookatusega palkhoonest, mille hulka kuulusid nii mõisa peahoone, ait, hobusetall, laudad kui ka rehi.

1870. aastal müüs Otto von Uexküll (alates 1648. a parun Uexküll-Güldenband) Illuste mõisa aadliperekond von Maydellidele koos Paatsalu ja Vatla mõisatega.1871. aastal omandas Paatsalu, Nehatu ja Illuste mõisad Gotthard von Maydell (1808–1872) ja 1887. aastast oli Illuste, Paatsalu ja Nehatu mõisnik Eduard von Maydell [1] (1849–1917). 1909. aastal süttis mõis põlema ning uus kahekorruseline juugendsugemetega heimatstiilis peahoone valmis mõisa arhitekt Otto Wildau projekti järgi 1912. Mõis kujunes tolle perioodi Eesti mõisahoonete hulgas üheks tähelepanuväärsemaks. Hoone on säilinud enam-vähem esialgsel kujul, vaid läänetiivas asunud ühekorruseline galerii on hävinud. 19. sajandi kaardimaterjali põhjal on kirjeldatav planeering tajutav ka tänapäeval. Arvestatavad kõrvalhooned puuduvad, kuna majandusmõisana kasutati naabruses olevat kõrvalhooneterikast Paatsalu mõisat. Nii kujuneski Illuste esindusmõisaks ja Paatsalu majandusmõisaks.

Kahe mõisa pargid ulatusid omavahel otsapidi kokku ning pargi läänepoolses (merepoolses) osas asus mõisaomanike von Maydellide perekonnakalmistu.

Illustet on nimetatud ka vanatüdrukute mõisaks, kuna von Maydellide perest elas seal kolm õde, Sophie Wilhelmine von Maydell, Marie Bertha von Maydell, Helene Anna Wilhelmine von Maydell, kes kõik olid vanatüdrukud. 1917. aastal hukati Vene sõjaväelaste poolt rüüstamise käigus õed Sophie Wilhelmine von Maydell ja Helene Anna Wilhelmine von Maydell ja ka nende vend, mõisaomanik Theodor Eduard von Maydell (1849–1917).

Pärast võõrandamist oli mõis kasutusel majandikeskusena, siis olid seal eesti piirivalvurid, 1939. aastal Nõukogude sõjaväelased, edasi kasutati Illuste mõisat Tallinna Linna Oktoobri rajooni pioneeride maja suvelaagrina, siis spordibaasina ning viimased aastakümned on seal toimunud Tallinna Kristiine linnaosa spordikooli suvelaagrid.

2000. aastal läks omandireformi tulemusena Illuste mõis Tallinna linna omandisse ning anti Tallinna Spordi- ja Noorsooameti valitsemisele ja bilanssi.

2012. aastal leiti aga, et mõisakompleksi pole otstarbekas senisel viisil edasi kasutada. 2013. aasta maikuus kuulutas Tallinna linnavaraamet välja avaliku kirjaliku enampakkumise, mille võitis MTÜ Siili Palliklubi. Siili Palliklubist eraldati iseseisva majandusüksusena Illuste mõis ning selle jaoks asutati 2014. aasta aprillis eraldi osaühing Illuste mõis OÜ, kes tegeleb mõisa haldamise, renoveerimise ja arendamisega.

Renoveerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti üheks hinnatuimaks juugendstiili pärliks tituleeritud Illuste mõis sai 2016. aastal uue välisilme. Mõisakompleks hõlmab lisaks peahoonele abihoonet saunaga, avaral õuealal paiknevaid kämpinguid ning mitmesuguseid sportimisvõimalusi pakkuvaid treeningväljakuid. 2015. aasta suvel alustatud ja järgmisel hilissügisel lõpetatud tööde käigus eemaldati katuse amortiseerunud eterniitplaadid ja koristati pööningukorrusele kuhjunud sodi[2].

Kalmistu[muuda | muuda lähteteksti]

Illuste mõisa kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 0,7 km kaugusele lõunaedela poole.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paatsalu mõis (Hanila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  2. Nele Rent (2017). "ILLUSTE MÕISA PEAHOONE KATUSE RESTAUREERIMINE" (PDF).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]