Andja mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Andja mõis (1894)

Andja mõis (saksa keeles Addinal) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonda Rakvere valda[1].

Mõisa on esimest korda mainitud 1406[1]. Keskajal oli mõis ehitatud vasallilinnuseks[1]. Sellest vasallilinnusest on säilinud kahe esimese korruse müürid[1].

Parun Friedrich Adolph von Dellingshauseni pärandusejagamise lepingu järgi sai Essu, Hulja mõisad koos Kruusimäega, Undla mõisa koos Räsna juurde kuuluva külaga Pilo, Andja ja Toomla mõisad nende poeg Karl Thomas von Dellingshausen. 1857. aastal andis meeskohtunik Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, Essu ja Undla mõisad pärandina oma pojale oberstleitnant Friedrich von Dellingshausenile jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ja pantida. 1868. aastal müüs Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen Andja ja Essu mõisad ning mõisamaakoha Thomel oma vennale kaardiväe erupolkovnik Iwan von Dellingshausenile hinnaga 125 000 hõberubla. Iwan von Dellingshauseni (surn 11.09.1875) ja paruness Pauline Friedericke Emilie von Dellingshauseni (surn 13.03.1892) surma järel olid pärijad on võrdsetes osades tema tütred Alexandrine ja Julie, kelle kinnistati 1893. aastal Essu ja Andja mõisad. Järgmisteks omanikeks said Ungern-Sternbergid. Pärijatevahelisel kokkuleppel sai paruness Julie Therese von Ungern-Sternberg (sünd von Dellingshausen) Essu mõisa 165 000 rubla eest ja Andja mõisa (804 tessatiini) 49 017 rubla eest. [2].

Mõisa viimane omanik (enne 1919. aasta ülemaalist võõrandamist) oli Essu mõisa omanik Julie von Ungern-Sternberg. Seega võis mõisat pidada Essu kõrvalmõisaks[1].

Andja mõisa tuuleveski[muuda | muuda lähteteksti]

Andja mõisa tuuleveski varemed

Andja mõisa tuuleveski ehitati 1804. aastal. Tegemist on Hollandi tüüpi paekivist tuuleveskiga, mille allosa ümbritseb lai ringrõdu ehk galerii, millelt kunagi sabapuu abil veski pead tuulde keerati. Galeriid ilmestavad paekivist piirdepostid ja uhked kaarvõlvid, millest osa on küll hiljem kinni müüritud. Mõis rentis veskit möldritele. Näiteks 1915. aastal oli Andja tuuliku rent 30 rubla aastas, pluss kohustus jahvatada mõisa ja mõisa teenijate vilja. Rentnikuks oli tollal Jaan Raam, kes sai Eesti Vabariigi sünni järel võimaluse tuulik endale osta. Tegelikult oli ta rohkem huvitatud veskiga kaasas käivast 12 hektarist maast. Jaan Raam laskis veski sisseseadel laguneda ja 1924. aasta suvel tunnistati veski kasutuskõlbmatuks.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Andja mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 18.05.2015)
  2. Essu mõis (Haljala khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  3. Talving, Hanno. Ringreis Eestis mööda tuulikuid. Eesti Päevaleht, 6. mai 2005.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]