Riia kreis
Riia kreis | |
---|---|
| |
saksa keel Kreis Riga | |
läti keel Rīgas apriņķis | |
vene keel Рижский уезд | |
| |
Pindala: 9345 ruutversta / km² | |
Elanikke: 396 101[1] ![]() | |
kreisilinn: Riia | |

Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины
Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Riia kreis piirnes kirdes Volmari kreisi, idas Võnnu kreisi, kagus Kuramaa kubermangu Jaunjelgava kreisi, kagus Bauska kreisi, loodes Dobele kreisi ja idas Tukumsi kreisiga.
Sisukord
Territoorium, Riia kubermangus[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Riia kubermang
- Riia linn,
- Riia lossi eeslinn[4]
- Riia linnasaras[5],
- kroonukihelkonnad[6]:
|
|
Territoorium Riia asehaldurkonnas[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond
|
|
Kuramaa hertsogiriigi hertsog Peter von Biron loovutas kaubanduslepingu alusel 1783. aastal maa-alad Daugava jõe läänekaldal Sloka järveni (Bolderāja, Dole, Olaine, Katlakalns) Venemaa keisririigile.
Territoorium Liivimaa kubermangus[muuda | muuda lähteteksti]

Riia kreisi kaguosa ja Jaunjelgava kreis, Bauska kreis}}
Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang
Kreisilinn oli Riia.
Kreisi kuulusid[8] linnad: kubermangulinn Riia (saksa keeles Riga), Daugavgrīva (Dünamünde) Sloka (Schlock), 2 sillakohtu piirkonda ja 25 kihelkonda:
- Kubermangulinn Riia,
- Riia tsitadelli ümbrus ja eeslinnad,
- Riia linnasaras ehk Riia patrimoniaalpiirkond[9] (saksa keeles Rigisches Stadt Patrimonialgebiet, läti Rīgas patrimoniālais apgabals)
- Biķernieku kihelkond (Kirchspiel Bickern)
- Katlakalna kihelkond (Kirchspiel Kattelkaln)
- Piņķu kihelkond (Kirchspiel Pinkenhof)
- Sala kihelkond (Kirchspiel Holmhof)
- Daugavgrīva kindlus (Die Festung Dünamünde).
- Sloka kaubaalev (Die Markflekken Schlok, läti keeles Sloka).
- Maakihelkonnad[10]
|
|
![]() |
![]() | |
Riia laht, Riia ja Daugava suudmeala Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel, 1850–1890
|
![]() |
![]() | |
Riia kreisi lõunaosa ja Dobele kreis, Tukumsi kreis.
|
Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser Paul I 1796. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Riia kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Volmari liideti nüüd taas Riiaga Riia-Volmari kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis 1888. aastani, mil Riia ja Volmari eraldati omaette maakondadeks.
Riia-Volmari kaksikkreisi sillakohturingkonnad[muuda | muuda lähteteksti]
Riia-Volmari kreisi kihelkonnad olid jaotatud kuueks sillakohtupiirkonnaks[11]:
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Akmeņsala, Sloka, Daugavgrīva, Dole, Salaspilsi, Ikšķile, Lielvārde, Ādaži, Ropaži, Allaži kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Mālpilsi, Nītaure, Krimulda, Turaida, Skulte, Sigulda ja St. Peterskapelle (Pēterupe)
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Suntaži, Jaunpilsi, Madliena, Aizkraukle, Koknese kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Straupe, Umurga, Dikļi, Rubene, Volmari kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Limbaži, Liepupe, Salatsi, Aloja, Mazsalaca kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Matīši, Astijärve, Rūjiena kihelkond.
Riia kreis 1888−1920[muuda | muuda lähteteksti]
1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Riia ja Volmari said omaette maakondadeks.
1909. aastal oli kreisis kihelkondi 26:[12]
- Ādaži kihelkond (Kirchspiel Neuermühlen)
- Aizkraukle kihelkond (Kirchspiel Ascheraden)
- Allaži kihelkond (Kirchspiel Allasch)
- Biķernieki kihelkond (Kirchspiel Bickern)
- Carnikava kihelkond (Kirchspiel Zarnikau)
- Daugavgrīva kihelkond (Kirchspiel Dünamünde)
- Dole kihelkond (Kirchspiel Dahlen)
- Ikšķile kihelkond (Kirchspiel Uexküll)
- Jaunpilsi kihelkond (Kirchspiel Jürgensburg)
- Katlakalnsi kihelkond (Kirchspiel Katlekaln)
- Koknese kihelkond (Kirchspiel Kokenhusen)
- Krimulda kihelkond (Kirchspiel Kremon)
- Lēdurga-Turaida kihelkond (Kirchspiel Loddiger-Treyden)
- Lieljumprava kihelkond (Kirchspiel Groß-Jungfernhof)
- Lielvārde kihelkond (Kirchspiel Lennewarden)
- Madliena kihelkond (Kirchspiel Sissegal)
- Mālpilsi kihelkond (Kirchspiel Lemburg)
- Nītaure kihelkond (Kirchspiel Nitau)
- Pēterupe kihelkond (Kirchspiel Peterskapelle)
- Piņķi kihelkond (Kirchspiel Pinkenhof)
- Ropaži kihelkond (Kirchspiel Rodenpois)
- Salasmuiža kihelkond (Kirchspiel Holmhof)
- Sigulda kihelkond (Kirchspiel Segewold)
- Skulte kihelkond (Kirchspiel Adiamünde)
- Sloka kihelkond (Kirchspiel Schlock)
- Suntaži kihelkond (Kirchspiel Sunzel)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. pp. 363–373.
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 41–140.
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. p. 41.
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 42–51.
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 52–140.
- ↑ Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. 204–218.
- ↑ von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. p. 37.
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. 218–237.
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. pp. lk 37–38.
- ↑ Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riia kreis |
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. pp. 363–373.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 41–140.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk 204–.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. pp. lk 28–29.