Arutelu:Tartu Ülikool

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool

Mis parameetri järgi hinnatakse ülikooli suurust? Tudengite arv, eelarve, teadustöö maht, õppejõudude arv, peahoone kõrgus? Ma ei ole kindel, kas Tartu Ülikool on suurem kui Tallinna Ülikool. Siim 09:12, 17 Apr 2005 (UTC)


Muidu see logo mis siin on, on vananenud ja pole enam kasutatamiseks.

Vana logo võiks allpool samuti näidata. Andres 8. veebruar 2006, kell 21.04 (UTC)

kuulub ülikool 36 Euroopa ülikooliga Coimbra gruppi.

Kas Coimbra grupis on 36 ülikooli või peale Tartu Ülikooli veel 36 ülikooli? Kas see nimekiri on kinnine? Andres 12. august 2006, kell 10:57 (UTC)
Hetkel on Postimehe andmetel grupis kokku 37 ülikooli. kindlasti ei ole nimekiri kinnine, kuid sinnapääsemiseks peab nähtavasti olema täidetud mingid tingimused... avjoska 12. august 2006, kell 11:02 (UTC)
Ma küsin sellepärast, et praegune sõnastus on kahemõtteline. ~Muudan siis sõnastust. Aga probleemiks jääb see, et arv võib muutuda. Sellepärast oleks ehk parem arv siin üldse ära jätta. Andres 12. august 2006, kell 11:05 (UTC)

Magistriõppe jaoks tuleb teha eraldi lahter. Andres 30. oktoober 2008, kell 14:01 (UTC)


Minu ettepanek on taastada ajaloo alajaotuse endine kuju ning panna allikas välislinkide alla. Keegi ei jõuaks asja ruttu korda teha. Andres 26. november 2008, kell 11:22 (UTC)

Ilmselt küll. Soovitus NOSSERILE: tee tekst enne oma arvutis valmis ning siis kopeeri siia.--WooteleF 26. november 2008, kell 11:27 (UTC)
Kui see on Teie kindel soov ja tahtmine, siis allun enamlaste survele....., et oleks korretne artikkel.NOSSER 26. november 2008, kell 12:23 (UTC)

1920. aastal rektoriks valitud Henrik Koppel algatas traditsiooni, mille järgi enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega.

Kahemõtteline või pigem vale sõnastus. Aga kas seda siia üldse tarvis on? Puudub ka selge seos eelmise lausega. Andres 17. veebruar 2009, kell 17:26 (UTC)

See, et ülikool asutati 1632, ei ole fakt. Pigem tuleks kirjutada, et praegust ülikooli on kombeks samastada 1632 avatud õppeasutusega. Andres 26. veebruar 2010, kell 07:52 (UTC)


Alajaotus "Avalikud arvustused" on kõlbmatu. Andres 7. juuni 2010, kell 12:40 (EEST)

Kas paljas kriitika oleks parem ? suwa 7. juuni 2010, kell 14:25 (EEST)
Mis mõttes paljas kriitika? Andres 10. juuni 2010, kell 01:33 (EEST)

Avalikud arvustused[muuda lähteteksti]

  • 2010.a. juhendajate tegevus on küsitav – [1]

Sellisel kujul ei sobi, võtsin selle välja. Andres 10. juuni 2010, kell 01:33 (EEST)

Siin oli enne mainitud õppeprorektor Birute Klaasi. See kuulub teema juurde küll, kuigi oli võib-olla vales kohas. Andres 3. jaanuar 2011, kell 23:06 (EET)


Tartu ülikooli ja Academia Gustaviana identsus ei ole ajalooline fakt. Minu arust ei tohiks seda siin nii esitada. Andres 2. juuli 2011, kell 20:38 (EEST)

Hm. Ma ytleks, et see on yldlevinud seisukoht. Kas sel juhul võiks tuua vastuargumendid lõiku lõpuks eraldi alalõigus? Põhimõtteliselt on muidugi kõik ajaloolised faktid ideoloogilised. (On inimesi, kelle arvates ei ole TY A.G. järglane. On inimesi, kelle arvates praegune Venemaa ei ole NSVLi järglane. On inimesi, kelle arvates praegune Eesti Vabariik ei ole EW järglane. Kuidas faktilisus nendega suhestub? Misasi on yldse ajalooline fakt?) --Oop 3. juuli 2011, kell 19:06 (EEST)
No ma ei tea. Minu meelest on ilmne, et 1802. aastal avati uus ülikool, mis polnud identne Rootsi-aegse ülikooliga. Kas tsaariajal keegi rääkis, et see ülikool asutati 1632? Minu meelest on olukord sarnane Eesti Teaduste Akadeemia olukorraga.
Mis on üldiselt ajalooline fakt, seda ma ei tea. Toetun ainult oma intuitsioonile. Ma ei kujuta ette, kuidas aus inimene sellist samasust faktiks saab pidada.
Vikipeedia peab kindlasti kirjutama, et Tartu Ülikool peab enda asutamise ajaks 1632. aastat ning samastab end Academia Gustavianaga ning selline samastamine on üldiselt aktsepteeritud. Aga see ju pole fakt, et need õppeasutused on identsed.
Kui sel teemal on diskussioon olnud, tuleb seda refereerida. Samuti tuleks kirjeldada, kuidas selline seisukoht tekkis.
Õigusjärglus on teine teema. Õigusjärglus ei eelda identsust, vaid pigem välistab selle. Andres 4. juuli 2011, kell 00:02 (EEST)
Siin ei rõhutatagi mingisugust umbmäärast samasust. Peaks olema mõistetav, et võimuvahetustega on toimunud suured muudatused, ülikooli tähendus on ajas oluliselt muutunud ja lünki õppetöös on olnud veelgi.
Tõsi, 1802. aastale eelnes õppetöös suhteliselt suur lünk ja sellest võiks siin kirjutada, kas järglus on lihtsalt asukohapõhine või ei taasrajatud ülikooli siiski täiesti tühja koha peale. Küllap seda on uuritud, tuleb lugeda. Sellest, et tsaari- ja nõukogude ajal (lõpupoole vahest enam mitte) peeti asutamisaastaks 1802. aastat, saab kirjutada.
Kuivõrd on fakt, et asutamisaastks peetakse 1632. aastat, on Academia Gustaviana ajaloo näol laias laastus tegu osaga Tartu ülikooli ajaloost. Minu meelest pole esitus vale.
Teaduste akadeemiaga tundub lugu olevat pentsik. Õiguslikust tõigast (mis mõistagi on mainimisväärne) tuleneva semantilise nüansi range rõhutamine (erinevad artiklid) minu meelest raskendab mõistmist, võttes arvesse, et tegu tõesti ongi väga ligidaselt sama asjaga ja asutamisaasta on üldlevinud seisukoha järgi jällegi sama. 88.196.241.249 4. juuli 2011, kell 11:42 (EEST)
Minu teada juba Uusikaupunki rahulepingus määrati, et Tartu ülikool tuleb taastada. Formaalselt seda 1710. aastal ei kaotatud, erinevalt Eesti Teaduste Akadeemiast 1940. aastal. --Numbriga kärumees 5. juuli 2011, kell 17:52 (EEST)
No kui see on nii, siis nende samastamine on võib-olla õigustatud. Andres 5. juuli 2011, kell 18:24 (EEST)
Pean häbiga tunnistama, et ei leidnud seda lepingu tekstist. Aga kuskilt on see mulle meelde jäänud. Kolmeköitelisest Tartu Ülikooli ajaloost? --Numbriga kärumees 7. juuli 2011, kell 13:07 (EEST)
Ma ei väida, et esitus kindlasti vale on. Lihtsalt samasust Academia Gustavianaga ei saa enesestmõistetavana võtta. Nõukogude aja lõpupoole muidugi samastati end rootsiaegse ülikooliga. Aga spetsiaalne artikkel Academia Gustaviana kohta peab ju nii või teisiti olema. Ka eestikeelse ülikooli rajamisega on võib-olla seotud mingi järjepidevuse lünk, seda ma täpselt ei tea.
Eesti Teaduste Akadeemia puhul pole minu arust mingit kahtlust, et tegu on eri asutustega, ja just selle väljatoomine eri artiklitega minu arust kergendab selle mõistmist.

Andres 5. juuli 2011, kell 18:24 (EEST)

Pane siia kiiruga üles mõned tsitaadid Tartu ülikooli ajaloo esimesest köitest (1982):

Lk. 150–151: Juba Liivimaa rüütelkonna kapitulatsiooniaktis, mis sõlmiti Riia alistumisel 4. juulil 1710, lubati pärast Pärnu alistumist ülikool säilitada ning varustada asjatundlike luterlike professorite ja harjutuismeistritega. Ülikooli renomee tõstmiseks kavatseti sinna saata õppima vene noormehi. Tingimuseks oli vaid, et Pärnu peab alistuma kokkuleppe alusel või sõjategevuses passiivseks jääma.

Lk. 151: Lubadust säilitada Pärnus ülikool kordas Peeter I 12. oktoobril 1710, kui ta kinnitas Liivimaa kapitulatsioonipunktid. Ta koguni lisas täienduse: hoolitseda, et ülikoolis oleksid kohad täidetud ega tuleks kannatada puudust. Tingimuseks oli ainult, et võetakse ametisse professor, kes õpetab slaavi keelt.

Lk. 152: 1734. aastal määras keisrinna Anna Ivanovna asekantsleri H. J. F. Ostermanni uuesti asutatava Tartu ülikooli kuraatoriks ("kaitsjaks").

--Numbriga kärumees 8. juuli 2011, kell 14:17 (EEST)

Nojah, aga need tsitaadid ei tõenda meie asjas veel midagi. Andres 9. juuli 2011, kell 01:33 (EEST)
See on tegelikult huvitav teema: "Tartu" ülikooli ajalugu 1710-1802. Kui palju oli tolle aja jooksul ylikooli ametimehi, koostatud projekte ja plaane? Tõeline "nähtamatu ylikool". Isegi 1802. aasta ettevalmistustöödest ei räägita kuigi palju. Ostermanni-tsitaadi põhjal ei julge mina kyll kindel olla, kas Anna pidas silmas tõepoolest Tartu või pigem Peetri eeskujul Pärnu ülikooli. --Oop 9. jaanuar 2012, kell 07:14 (EET)

"Ülikooli asutamisel lubati, et mitut rahvusgruppi ühendavas Liivimaa kubermangus antakse haridust ka ümberkaudsete piirkondade elanikele – peale Lõuna-Eesti elanike veel läti ja ingeri-isuri keeles. Tegelikult õppe- ja teadustöö toimus ainult ladina keeles, sest sellel ajal ei olnud reaalne, et akadeemilist haridust võiks anda mõnes muus keeles, kuna eestlaste, kui talurahva maakeel ei olnud veel selleks ajaks arenenud kultuurkeeleks, milles oleks olnud võimalik teadustöö ja ülikooliharidus." See on segane ja kahtlane väide. Mis keeles teised 17. sajandi ülikoolid töötasid?

Ma poleks yldse kindel, et toona juba mõnel pool kohalikus keeles ei õpetatud, vähemalt osaliselt. Olgu keelega, kuis on, aga rootsi administratsiooni algne soov oli tõepoolest ka maarahvast harida; et sellest midagi välja ei tulnud, oli rohkem juba härrasrahva teene. Sama, muide, juhtus algselt ka vene byrokraatiaga 19. sajandi algul, ent neid aitasid tublid saksa romantikud. --Oop (arutelu) 1. august 2012, kell 17:26 (EEST)

Newtoni kasutamisest: raamatus "Tartu Ülikooli ajalugu I: 1632–1798" (Tallinn: Valgus, 1982) mainitakse lk. 215, et Dimberg käsitles Newtoni õpetust oma loengutes vähemasti 1693. aastast alates ning et teistes Rootsi ülikoolides hakati seda tegema hiljem, aga seda ei väideta, et TÜ oleks olnud esimene. Samas võiks vaadata seal viidatud käsitlust: Ülo Lumiste, Helmut Piirmäe, "Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu ülikoolis 1690. aastail," Tartu ülikooli ajaloo küsimusi XI, Tartu, 1981, lk. 26–53. Sellele mul hetkel ligipääsu pole.--Morel (arutelu) 1. august 2012, kell 15:36 (EEST)

Just seda ma silmas pidasingi. Lumistel ja Piirimäel polnud 1981. aastal mingit korralikku ylevaadet Lääne-Euroopa toonaste ylikoolide õppekavadest. Praegugi on seda raske saada, aga võiks yritada. Saaks kah koduloolise artikli kirja. --Oop (arutelu) 1. august 2012, kell 17:26 (EEST)
Aga oled sa seda käsitlust vaadanud? Ma usun, et 17. sajandi materjalidele said ajaloolased siiski üsna hästi ligi, iseasi, kui palju seda materjali tol ajal uuriti selle nurga alt.--Morel (arutelu) 1. august 2012, kell 23:51 (EEST)
Mul on need kõik tööl laua peal. 17. sajandi TY materjalid on suuremalt jaolt Uppsalas, kus Rootsi teadlaste huvi nende vastu on suhteliselt napp (TYR-s on enam-vähem riismed). Eestlaste huviga on ka, nagu on, sest need on ju Rootsis ja pealegi loetamatutes väljasurnud keeltes (eelkõige ladina, vähem saksa ja rootsi). --Oop (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 23:13 (EET)

Asendasin kahes kohas tabeli-vormingu (kindlaksmääratud veergude arvuga) alloleva div-ga

<div style="-moz-column-width:25em;-webkit-column-width:25em;column-width:25em;
-moz-column-gap:1em;-webkit-column-gap:1em;column-gap:1em;text-align:left;">
...sisu...
</div>

...width:25em (3×) ja ...gap:1em — allajoonitud suurused on muudetavad
--Pietadè (arutelu) 6. jaanuar 2013, kell 22:40 (EET)

Kui vanad andmed dünaamika näitamiseks kunagi taastatakse, siis õige link on praegu http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/yliopilaste_arv_str_2000_2010.pdf
Selle võiks kohe ära teha.
Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ või kasuta pliiatsiga ikooni redigeerimiskasti kohal. Andres (arutelu) 12. november 2013, kell 16:58 (EET)

Kust see on võetud, et metafüüsikat Academia Gustavianas kavas ei olnud? Andres (arutelu) 24. märts 2014, kell 02:48 (EET)

Suunamine ja ajaleht[muuda lähteteksti]

Siia suunab märksõna Tartu Riiklik Ülikool, ent see oli ka ajalehe Universitas Tartuensis endine nimi; seda tuleks päises mainida--Bioneer1 (arutelu) 4. september 2014, kell 16:14 (EEST)

Vaata ka[muuda lähteteksti]

Seda sektsiooni peaks ehk kuidagi korrastama. Tähestikuliselt? Süstemaatiliselt?--Morel (arutelu) 3. detsember 2014, kell 17:53 (EET)

Lahendus on ikkagi kirjutada teksti juurde ja teha uusi artikleid nii, et linke ei oleks tarvis "vaata ka" alla panna. Andres (arutelu) 18. september 2015, kell 16:03 (EEST)

Andmete uuendamine[muuda lähteteksti]

Eelarve mahtu on uuendatud nii, et vanad andmed on kaduma läinud. Andres (arutelu) 18. september 2015, kell 16:03 (EEST)

Samuti asendati praegu struktuuri kirjeldus. Vana peab ka alles jääma. Adeliine 18. jaanuar 2016, kell 15:13 (EET)

Tahtsin just sama öelda. Andres (arutelu) 19. jaanuar 2016, kell 07:15 (EET)

Nüüd on jälle andmed lihtsalt asendatud. Andres (arutelu) 12. aprill 2017, kell 15:07 (EEST)


Mis ajast Tõnu Lehtsaar on rektori kohusetäitja? Andres (arutelu) 29. detsember 2017, kell 21:33 (EET)