Arnold Christian Theodor Hasselblatt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Arnold Hasselblatti haud Tartus Raadi kalmistul

Arnold Christian Theodor Hasselblatt (4. märts/16. märts 1852 Kambja kirikumõis Kambja kihelkond8. november 1927 Tartu) oli Eesti ajakirjanik ja ajaloolane.

Arnold Christian Theodor Hasselblatt õppis aastatel 18621869 Tartus gümnaasiumis. Aastatel 18701872 ja 18741875 õppis ta Tartu Ülikoolis ajalugu, professor Richard Hausmanni ja professor Alexander Brückneri juhatusel. Oma kandidaaditöö kirjutas H. Otto Anton Pleyerist, esimesest korralikult akrediteeritud Austria diplomaadist Venemaa valitsuse juures 1692–1719. Aastatel 18751876 täiendas ta end Göttingeni ülikoolis (Georg Waitzi juures).

Aastatel 18761878 oli ta Neue Dörptsche Zeitung'i kaastöötaja, aastatel 18781888 oli ta sama ajalehe teine toimetaja ja aastatel 18881914 sama ajalehe peatoimetaja (aastast 1897 sai ajalehe nimeks Nordlivländische Zeitung). Aastal 1914 oli ta Rigaer Tageblatt'i ja Rigasche Zeitung'i korrespondent.

Hasselblatt oli veel aastatel 18761885 Õpetatud Eesti Seltsi raamatukoguhoidja, aastatel 18851897 oli ta Õpetatud Eesti Seltsi sekretär ja aastatel 19191920 oli Õpetatud Eesti Seltsi president ja aastast 1923 Õpetatud Eesti Seltsi auliige[1]. Ta oli veel aastast 1892 Eestimaa Kirjanduse Ühingu korrespondent.

Aastatel 19201926 oli ta Tartu linnaarhiivi arhivaar.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanaisa Gustav Hasselblatt oli Viru-Nigula koguduse õpetaja, isa Carl Jacob Eduard Hasselblatt oli Kambja koguduse õpetaja, poeg (1888–1966) Meinhard Eduard Nathanael Hasselblatt oli keemik, teine poeg Werner Richard Karl Hasselblatt poliitik, vend Carl Paul Martin Hasselblatt oli Juuru Mihkli koguduse õpetaja, teine vend Ferdinand Alexander Johannes Hasselblatt oli Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja, kolmas vend Richard Hasselblatt oli ajaloolane ja biliotekaar, pojapoeg Arnold Hasselblatt (Meinhard Eduard Nathanaeli poeg, 1929–) on farmakoloog.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. 1970. Böhlau Verlag Köln Wien