Tallinna ühistranspordi tulevik

Tallinna ühistranspordi tuleviku hulka kuulub Tallinna ühistranspordi ja teiste pealinna läbivate ühistranspordiliinide areng, laiendamine ja muudatused veeremis.

Elektribussid

AS Tallinna Linnatransport on lubanud, et 2025. aastaks ei tööta Tallinna ühistranspordis ühtegi diiselbussi, kuid keskkonnasõbralikumale ühistranspordile üleminek sellega ei piirdu. Vastavalt Tallinna arengukavale 2035 hakkab 2035. aastaks kogu ühistransport sõitma elektritoitega, sealhulgas ka bussid. Tulevikuplaanides nähakse rohkem ekspressbussiliine ja uusi trammiliine, mida toidavad toitebussiliinid, jalgrattasõit (rent), autode lühirent ja sõidujagamine. Eesmärk on, et ühest linnaosast teise oleks võimalik jõuda 20 minutiga.

Trammivõrgu laiendamine

2019. aastal valmis Tallinna ja Harjumaa kergraudteetranspordi tasuvusuuringu vahearuanne, milles pakuti välja, millised võiksid tulevikus olla trammiliinid Tallinnas ja lähiümbruses. Uuringu koostajad leidsid, et Põhja-Tallinna linnaosa vajaks uut trammiliini väga just seetõttu, et seal käivad suurimad kinnisvaraprojektid Tallinnas, seega hakkab lähitulevikus seal elama rohkem inimesi.

Uuringus pakuti välja ka viis kõige olulisemat marsruuti Tallinnas ja neli, mis läheksid väljapoole linna piiri; need liinid läheksid Kesklinnast Väike-Õismäele / Astangule, Mustamäele, Järvele, Priislesse, Maardusse, Koplisse, Pelguranda, Viimsisse, Peetrisse/Jürisse ja Tabasallu.

Uuring soovitas rohkelt väiksemaid muudatusi teha trammivõrgus. Selle plaani põhieesmärk on vähendada Tallinna edasist autostumist.

2020. aastal avaldatud Tallinna arengustrateegias aastaks 2035 võib näha, et enamik pakutud liinidest jäeti kõrvale, kuid selles on kirjeldatud ka konkreetsemad plaanid Tallinna tulevase trammivõrgu jaoks. Uued trammiliinid oleksid Ülemiste–Vanasadama (ühendab reisisadamat lennujaamaga), Kesklinn – Rahu tee (läheb Lasnamäe põhjaküljele), Kesklinn–Pelguranna (läheb Põhja-Tallinna), Kesklinn–Peetri (läheb Rae valda väljaspool Tallinna). Väiksem võrgumuudatus ühendab Pärnu maantee ja Tartu maantee (linnasisesed osad) Rävala puiestee kaudu.

Arengustrateegias ei mainita nende liinide valmimise ajakava, kuid liin Vanasadamasse läheb ametlikule kavandamisetapile 2021. aastal ja ehitus peaks lõppema aastal 2023. Hinnanguliselt maksab see konkreetne liin 15–20 miljonit eurot.

Kava asendada trollid elektribussidega

AS Tallinna Linnatransport kavatseb 2035. aastaks trollid elektribusside vastu välja vahetada. Pildil Volvo 7900 Hybrid – mudel, millega plaanitakse jätkata ühisveondust trolliliinide 6, 7 ja 9 asemel

Tallinna arengukava 2035 kohaselt kaotatakse aastaks 2035 kõik trolliliinid ja need asendatakse elektribussiliinidega. Praegu kuulub AS-ile Tallinna Linnatransport 50 trollibussi, mis jätkavad tööd kuni nende füüsilise vastupidamiseni (trollibusside keskmine vanus oli 2019. aastal 13,2 aastat). Liinid kaotatakse tõenäoliselt ükshaaval, mitte kõik koos. Muudatus mõjutab kõige enam Mustamäe linnaosa, mis on ainus Tallinna linnaosa, kus trolliliinid on endiselt ühistranspordi peamiseks selgrooks.

Lähirong

2020. aastal teatas Tallinn plaanist järgmise 15 aasta jooksul avada uued rongiliinid Tallinna linna territooriumil. Plaani kohaselt ei pea uusi raudteid ehitama, kuid lähiajal on plaanis mahutada reisirongiliiklus ka nendele raudteedele, mida praegu kasutatakse ainult kaubaveoks. Üks uutest liinidest on kavandatud sõitma kahe kiiresti areneva Ülemiste ja Kopli piirkonna vahel. Teine liin oleks juba kasutuses olev liin Balti jaam – Laagri (praegu Balti jaam – Pääsküla). Kavas on ka kolm ümberistumisjaama, teisele liinile ümberistumiseks, mis asuvad Kristiine linnaosas (Lilleküla, Tondil ja Järvel). Tallinn plaanib kasutada Elronile kuuluvaid ronge. Need rongid sõidaksid edasi-tagasi linna siseliinidel. Selle plaani peamine mõte on see, et linnas oleks tihedam reisirongiliiklus, nii et rohkem inimesi eelistaks rongi oma peamise transpordivahendina. Selle plaani elluviimiseks on vaja soetada lisaronge, ehitada ümberistumisjaamad valmis ja kohandada raudteeinfrastruktuuri, eriti tulevasel Ülemiste–Kopli liinil.

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi 2019. aastal ettepaneku ehitada Tallinna ringraudtee, et paremini ühendada Tallinna ida- ja lääneosa. Koridor peaks kulgema kas Ülemiste järvest lõunas Rae vallast (Lasnamäe linnaosa lähedal) Saue valda (Nõmme linnaosa lähedal) või järvest põhja pool juba valdavalt olemasoleval raudteel. Uuringud soovitasid siiski esimesena kirjas olevat varianti. Idee on suunata kaubavedu Tallinna kesklinnast eemale ja avada ka uus pendelrongiliin reisijatele. Planeeritud Rail Baltic (Euroopa rööpmelaiusega raudtee) aitaks seda plaani mõnevõrra realiseerida, kuna selle kõrval saab olla Venemaa rööpmelaiusega (kasutatakse Soomes, Eestis, Lätis jne) paralleelne raudtee (13 km) ja kohalikud rongijaamad, kuid see ei võimaldaks jõuda Saue valda, nii et see osa tuleks lisaks juurde ehitada (14 km). Ringraudtee oleks Saku, Saue ja Rae valla jaoks oluline, millest see raudtee mööduks. Kõik need vallad, eriti Rae ja Saue kui suured väikese asustustihedusega eeslinnapiirkonnad, arenevad kiiresti, kuigi nad ei kuulu Tallinna linna koosseisu. See plaan võiks aidata vähendada autostumist juba ülekoormatud Tallinnas. Kavandatud ringraudtee oleks 27 km pikk ja kulgeks Lagedilt Sauele.

Eesti valitsus teatas plaanidest elektrifitseerida kõik Eesti raudteed (800 km) alates 2022. aastast 300 miljoni euroga, kuid Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud ettepaneku, et Elron peaks selle asemel ostma uued vesinikurongid Tallinna – Viljandi rongiliinile testliinina. Vesinikurongide kasutamine oleks oluliselt odavam ja säästetud raha saaks kasutada raudteetranspordi kiiremaks muutmiseks. Selle plaani uuringud on praegu pooleli. See raudtee kulgeb ka Tallinnas ja sellel on mõned jaamad linna piirides.

Uue raudteejaama lisamine läänesuuna raudteele Järve keskuse vahetusse lähedusse on kõne all olnud juba 2000. aastate algusest. 2020. aastal otsustatigi selle ehitamise kasuks samal ajal Järve keskuse uuendamisega. Keskust külastab aastas ligikaudu 4,3 miljonit külastajat, enamik neist isikliku autoga. Rongijaama ehitamine aitaks tõenäoliselt märkimisväärselt suurendada keskuse ligipääsetavust ühistranspordiga.

Kavandatavad ühistransporditerminalid

Uued ühistransporditerminalid rajatakse Ülemistele ja Kristiines Lilleküla asumisse.

Ülemiste

Ülemiste terminal saab olema ka Tallinna uus rahvusvaheline raudteejaam ja uus pearaudteejaam, asukohaga praeguse Ülemiste raudteejaama, T1 Kaubanduskeskuse ja Ülemiste keskuse vahel. Plaanide kohaselt peaksid need kaks terminali olema kohad, kus rongi-, bussi- ja trammiliinid on omavahel ühendatud, et hõlbustada ühistranspordivahendite vahelist ümberistumist.

Ülemistelt sõidaksid rongid mööda Rail Balticu kiirraudteeliini Riiga, Leedusse ja sealt edasi Poolasse ja Saksamaale. Soodsatel poliitilistel tingimustel loodaks Ülemistelt ka Peterburi-suund.

Ülemiste terminali ehitus algas 2021. aastal ja peaks lõppema aastal 2025, ning see läheb maksma 40 miljonit eurot.

Helsingi-suund toimuks kaugemas tulevikus Tallinna-Helsingi raudteetunneli kaudu, mis omakorda moodustaks ühiselt nn Talsinki kaksiklinna ehk metropleksi.

Lilleküla

Lillekülasse on kavas ehitada uus ühistransporditerminal Kristiine HUB, mis asuks praeguse Lilleküla rongijaama ja Kristiine Keskuse vahel. Viimase külastatavus oli 2017. aastal 7,3 miljonit inimest. Kristiine HUB saab olema ümberistumisterminal lääne- ja idasuuna rongidele, trammidele ja bussidele.

2020. aastal andis Kristiine keskuse omanik Citycon OY teada keskuse kõrvalkruntide maa ostust eesmärgiga vähendada Tallinna autostumist ning ehitada sinna uued kaubandusega seotud büroo-, teenindus- ja eluhooned, mis tooks töökohad, kaubanduse, vaba aja veetmise ja elukohad kohta, kuhu rajatakse kõrge kvaliteediga ühistranspordi ümberistumisterminal.

Kristiine HUB peaks valmima enne 2035. aastat.

Teised võimalikud plaanid

Plaani, mis praeguse Viru Keskuse bussiterminaliga toimuma hakkab, ei ole veel avaldatud.

Kaugemas tulevikus (pärast 2035. aastat) võib Tallinna tekkida veel rohkem ühistransporditerminale:

Järve keskus on tähtis sõlmpunkt ümberkaudsetele linnaosadele ja valdadele. Keskusest möödub väga tihe transiitliiklus kesklinna ja eeslinnade vahel. Nendeks on Nõmme linnaosa, Saue, Kiili, Lääne-Harju ning Saku vald ja Keila ja Saue linnad.

Hommikusel tipptunnil 7.30–09.30 läbib piirkonda keskmiselt 5835 inimest ja õhtusel tipptunnil 15.30–18.30 keskmiselt 6450 inimest. Järve keskuse juurest mööduvad läänesuuna raudtee, Pärnu maantee (läheb keskuse juures kaheks) ja Viljandi maantee. Plaanide järgi ühendatakse mitmetasandilise ristmiku abil Tervise tänavaga teisel pool raudteed osana Tallinna väikse ringtee projektist.

Ka edelasuuna raudtee möödub üsna Järve keskuse lähedalt. 2015. aastast pärit Tallinna Tehnikaülikooli uuringu järgi tuleks tulevikus busside ja rongide jaoks luua seal ümberistumisterminal.

Rocca al Mare keskus on läänepoolse Tallinna suurim tõmbekeskus, mida läbib lähedalt väga tihe transiitliiklus Paldiski maanteelt, Ehitajate teelt ja Rannamõisa teelt kesklinna suunas ja tagasi. Läheduses asub Väike-Õismäe asum, kus elab ligikaudu 27 000 inimest. Lisaks on kiiresti suurenemas ka Haabersti eeslinnad ja eeslinnapiirkonnad väljaspool Tallinna linna territooriumi. Need on Tiskre, Harku, Saue ning Lääne-Harju valla Keila linn ja Tabasalu alevik. Tõenäoliselt hakkab tulevikus Rocca al Mare keskusest mööduma rööbastransport (tramm) ning sinna tuleks busside ja trammide ümberistumisterminal.

Vaata ka

• Tallinna ühistransport