Kalarand

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kalarand 19. aprillil 2019

Kalarand on piirkond Tallinna lahe lõunaosas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis, umbes Linnahalli ja Lennusadama vahel.

Kalarand on sajandeid olnud Tallinna kalanduse keskus, kuid 21. sajandil on piirkonnast kujunenud populaarne elamu- ning vaba aja veetmise piirkond.

2015. aastal avati piirkonda läbiv Kalaranna tänav.

Piirkond[muuda | muuda lähteteksti]

Koos rannajoone muutumise ja kalanduse osatähtsuse suurenemisega laienes ka Kalarannaks kutsutud piirkond.

Algselt nimetati Kalarannaks vaid Suur-Patarei tänava äärset kanti, hiljem kandis seda nime kogu Suur-Patarei tänava ja mere vaheline piirkond.[1] Alates 1920. aastatest piirasid Kalaranda tõkked mõlemalt poolt: idast 1920. aastate keskel valminud Kalasadam ja läänest Kalaranna fordis asunud Patarei vangla.

Aastakümneid veeti Kalaranna piirkonda Tallinna Elektrijaamas kasutatud põlevkivi tuhka, mis on oluliselt muutnud siinset algset rannajoont.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teated Kalaranna kaluritest pärinevad 1352. aastast, kuid pole kahtlust, et kalurid elasid Kalamajas juba varem.[3] 15. sajandi allikates on kalurid enamasti eesti ja soome nimedega, kuid 1527. aasta nimekirjas kohtab eesti nimede kõrval ka palju rootsi nimesid.[3]

Kalarand 20. sajandi alguses. Foto: August Sakaria (Sakarias). Allikas: TLA 1465-1-8714

Esimesed kaitserajatised ehitati Kalaranda juba Rootsi aja lõpul.[4] Pärast Eestimaa provintsi minekut Põhjasõjas Venemaa kontrolli alla, hakati rajama Tallinna sõjasadamat. 1711.–1721. aastal rajati üks kahest suurest maismaafortist (Läänefort) Kalaranda.[5] Lisaks rajati Kalaranna lähistele merre Topeltpatarei. Vahetult enne Krimmi sõda ehitati mõlemad ümber.[6] Pärast Krimmi sõda kaotas Kalaranna fort aktiivkaitse otstarbe.[4]

Pärast plekktooside kasutuselevõttu konservide valmistamisel kujunes Kalarannast tähtis kalatööstuse keskus.[2] 1898. aastal rajati Kalaranda Leesmanni kalatööstus.[2] 19. sajandi lõpul muutusid hästimüüdavaks kaubaks Tallinna kilud, mida siinsed kalatööstused ka valmistasid. Tuntud oli ka Kalarannas tegutsenud Malahhovi kalatööstus ning hiljem lisandusid mitmed teised kalatööstused. 1925. aastal valmis Kalaranna servas Kalasadam.[7]

1920.–1930. aastail pidasid eraettevõtjad soojal aastaajal mootorpaatide ja väikeste reisilaevadega ühendust Kalaranna ja Pirita ning lühemat aega ka Merivälja vahel.[8]

1945. aastal rajati piirkonda Tallinna Kalakombinaat ja 1947. aastal artell Rool, millest hiljem kasvas välja kalurikolhoosidevaheline laevatööstus (hilisem ettevõte Kalaranna).[2]

1990. aastatel lõppes Kalarannas kalandusega seotud tegevus, võeti üles piirkonda läbinud raudtee ning selle muldkehale rajati Kultuurikilomeeter (2011–2014).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaan Tamm (Toim). (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd. 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 176-177. ISBN 9985-70-168-2
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Jaan Tamm (Toim). (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd. 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 177. ISBN 9985-70-168-2
  3. 3,0 3,1 Jaan Tamm (Toim). (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd. 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 176. ISBN 9985-70-168-2
  4. 4,0 4,1 Tiina Kala (Toim). (2019). Tallinna ajalugu. Kd. 3. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. Lk 119. ISBN 978-9949-7352-3-5
  5. Tiina Kala (Toim). (2019). Tallinna ajalugu. Kd. 3. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. Lk 114-115. ISBN 978-9949-7352-3-5
  6. Tiina Kala (Toim). (2019). Tallinna ajalugu. Kd. 3. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. Lk 115. ISBN 978-9949-7352-3-5
  7. Robert Nerman. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996. ISBN 9985601734
  8. Tiina Kala (Toim). (2019). Tallinna ajalugu. Kd. 4. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. Lk 168. ISBN 978-9949-7352-4-2

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]