Omadus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib omadusest kõige üldisemas ja filosoofilises mõttes; keemiliste ainete omaduste kohta vaata artiklit Aine omadused; sõna spetsiifiliste tähenduste kohta vaata lehekülge Omadus (täpsustus)

Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune. Entiteetide kirjeldamiseks omistatakse neile omadusi.

Kui näiteks mõni õun on punane, siis sellel õunal on omadus olla punane.

Sealjuures tehakse vahet konkreetse entiteedi konkreetsel omadusel (näiteks punane on konkreetse punane õuna omadus, mis kuulub selle konkreetse õuna juurde) ja abstraktsel omadusel (näiteks punasus kui omadus, mis ei kuulu ühegi konkreetse punase entiteedi juurde).

Omadus ei pruugi olla väljendatav omadussõnaga ega kujutada endast kvaliteeti. Näiteks punasel õunal on ka omadus olla õun.

Omadused ei ole ainult substantsidel, vaid ka teistel entiteetidel. Näiteks on igal omadusel omadus olla omadus. Samuti võib näiteks punasel kui omadusel olla omadus olla hele.

Olemuslikud ja aktsidentaalsed omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Entiteedi omadus on olemuslik ehk essentsiaalne, kui ilma selle omaduseta ei saaks see entiteet olla see entiteet, mis ta on. Vastasel korral on omadus aktsidentaalne.

Omadused ja suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt suhetest ei ole omadused mitte mitme entiteedi vahel, vaid kuuluvad ühele asjale. Kuid entiteedil, mis on mõne teise entiteediga või teiste entiteetidega suhtes, on ka omadus olla selles suhtes.

Omadust võib mõista kui realiseerunud ühist tunnust, funktsiooni, atribuuti või kvaliteeti, mis eristab ühte objektide, protsesside, suhete, sündmuste, tegevuste, isikute vms klassi teisest. Omadus on seega kitsendus, mille kaudu on võimalik määrata kuulumine ühte või teise entiteetide klassi.[1]



Tänapäeva filosoofias puudub üksmeel, millised omadused on essentsiaalsed ja millised aksidentaalsed. Essentsiaalseid omadusi tähistatakse traditsiooniliselt ka sõnaga 'atribuut'.

17. sajandi empirismis, mida esindas John Locke, tehti vahet primaarsetel ja sekundaarsetel omadustel. Primaarseteks peeti objektiivselt mõõdetavaid omadusi nagu näiteks suurus ja vorm ning sekundaarseteks näiteks värvust ja maitset. Samas näiteks George Berkeley meelest on kõik omadused sekundaarsed, kuna omadused tekivad subjektiivse tunnetuse tulemusel.

Tehakse vahet ka liitsetel ja lihtsatel omadustel.

Omaduse mõistega tegeleb metafüüsika (ontoloogia).

Klassikalised seisukohad omaduste olemuse kohta:

Ühe või enama sama omadusega objekte võib liigitada vastavasse objektide klassi. Kuid kuna teatud omaduse põhjal kindlaks määratud kahe või enama objekti sarnasus ei määra nende objektide sarnasust mõne teise omaduse põhjal, võib objekte teoreetiliselt liigitada kolmel viisil:

  1. kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on lõplik nimekiri samu omadusi. See tähendab, et objektide klassi kuuluvaid objekte ei ole võimalik omavahel eristada ning need on identsed.
  2. kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on lõplik nimekiri samu omadusi, kuid vastava objektide klassi puhul võetakse arvesse vaid osasid neist omadustest. See võib viia samasse objektide klassi kuuluvate objektide vahel oluliste tähenduslike erinevusteni.
  3. kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on vähemalt potentsiaalselt lõpmatu nimekiri samu omadusi, kuid iga konkreetne objekt omab realiseerudes lõpliku arvu nendest omadustest. See tähendab, et samade omadustega objektide klass võib koosneda täielikult erinevate omadustega üksikobjektidest.


Omaduse mõiste loodusteadustes[muuda | muuda lähteteksti]

Loodusteadustes ja tehnikas kasutatakse sõnu 'omadus' ja 'suurus' sünonüümidena, ning omadused (suurused) jaotatakse

  • ekstensiivseteks (keha suurust iseloomustavateks), nagu mass, pikkus, kaal jne;
  • intensiivseteks (kehast sõltumatult materjali iseloomustavateks), nagu tihedus, kontsentratsioon, värvus, maitse jne.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Klaus, Georg; Buhr, Manfred (Hrsg.) 1975: Eigenschaft. – Philosophisches Wörterbuch. 11. Auflage. Leipzig

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]