Pereslavl-Zalesski

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Venemaa linnast; Ukraina ajaloolise linna Perejaslavi kohta vaata artiklit Perejaslav-Hmelnitski, Venemaa ajaloolise linna Pereslavl-Rjazanski kohta vaata lehekülge Rjazan.

Pereslavl-Zalesski

[ peresl'avl zal'esski ]
vene Переславль-Залесский

Coat of Arms of Pereslavl-Zalessky (Yaroslavl oblast).png
Pereslavl-Zalesski vapp
Flag of Pereslavl-Zalessky (Yaroslavl oblast).png
Pereslavl-Zalesski lipp

Pindala: 22,9 km²
Elanikke: 42 200 (2010)

Koordinaadid: 56° 44′ N, 38° 51′ Ekoordinaadid: 56° 44′ N, 38° 51′ E
Pereslavl-Zalesski (Venemaa)
Pereslavl-Zalesski

Pereslavl-Zalesski on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Pereslavli rajooni keskus. Asub Pleštšejevo järve lõunakaldal kohas, kus sinna suubub Trubež, 130 km Moskvast kirdes.

Linnas asuvad Venemaa TA Programmisüsteemide Instituut, "Kodaki" keemiakombinaat, tekstiilitööstus ja õmblusvbrik. Toiduainetest toodetakse leiba ja juustu. On ka masinaehitusettevõte ja tubakavabrik.

Linna lähedal asub auruvedurite muuseum. Linna piiril asub Kleštšenski kompleks, 11. sajandist pärit Kleštšini linna muldvallid. Linnas on Fjodorovi ja Nikolski nunnaklooster ning Troitski Danilovi ja Nikitski mungaklooster. Upenski-Goritski klooster ei tegutse. On ka palju kirikuhooneid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pleštšejevo järve ümbrus oli asustatud juba meie ajaarvamise alguses, kui seal elasid soomeugrilased.

Linna, algselt Perejaslavl-Zalesski asutas 1152 Juri Dolgoruki Zalesje pealinnaks. Nime võttis ta Lõuna-Vene aladel asunud Perejaslavli järgi; alles hiljem lühenes nimi Pereslavliks. Pereslavl-Zalesski on võimalik tõlkida ka "metsatagune Pereslavl". Linnaks sai ta 1178.

Nikolski katedraal

Dmitri Aleksandrovitš, kes oli 12761294 (vaheajaga) Vladimiri suurvürst, elas ise Pereslavlis, mistõttu see oli sellal faktiliselt Vladimiri vürstiriigi pealinn. 1302 liideti Pereslavl-Zalesski Moskva vürstiriigiga.

1382. aastal ja 1408. aastal vallutasid ja röövisid linna paljaks Kuldhordi väed, 1608. aastal Segaduste ajal Rzeczpospolita väed.

1692 rajas Moskva tsaar Peeter I Pleštšejevo järvele väikese laevastiku, millest kasvas välja Venemaa sõjamerelaevastik.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]