Harri Kõrvits

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib muusikateadlasest ja heliloojast. Näitleja ja muusiku kohta vaata artiklit Harry Kõrvits.

Harri Kõrvits (16. oktoober 1915 Paide9. aprill 2003 Tallinn) oli eesti helilooja, muusikateadlane ja -tegelane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Orelimängu hakkas ta õppima EELK Türi koguduse organisti Juho Varandi juures, kelle õhutusel läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonda, konservatooriumi lõpetas 1939. aastal. Orelit õppis Kõrvits Hugo Lepnurme juures, koori- ja orkestrijuhtimist Tuudur Vettiku ja Otto Rootsi juures.

Juba 1935. aastal sooritas ta konsistooriumi juures köster-organisti eksami ja töötas Koeru koguduses köster-organistina. 1938. aasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast Tallinna Toompea Kaarli koguduse köster-organistiks (tööle kinnitatud 1. veebruaril 1939). Sel kohal oli ta kuni 1940. aasta detsembri sundmobilisatsioonini.

1952. aastal lõpetas ta konservatooriumi veel muusikateaduse alal (juhendaja Artur Vahter).

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti muusikaelu sai ta korraldada mitmel tasandil ja ametikohal: ta oli Eesti NSV Kunstide Valitsuse muusikaosakonna juhataja (1943–1945), Eesti NSV Kunstide Valitsuse muusikaosakonna inspektor (1949–1953), Eesti Heliloojate Liidu vastutav sekretär (1944–1950), Eesti Raadio kunstiline juht (1945–1949), Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor (1953–1959), Eesti Raadio muusikasaadete peatoimetaja (1970–1975) ja Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja (1975–1987). Ta töötas Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi osakonnaülemana (1959–1962) ning oli ajakirja Eesti Kommunist kultuuriosakonna juhataja (1962–1970).

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1992–1998 kirjutas Harri Kõrvits 15 koraali segakoorile. Ta kasutas lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise, samuti vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas helilooja ise laule "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve", mis Kirikumuusika Liit 1998. aastal ka ära trükkis. Lisaks nendele on ta loonud veel mitu jõululaulu segakoorile. 1996. aastal pühendas ta Tallinna Kaarli koguduse segakoorile Ps 51 tekstile kirjutatud pikema laulu "Loo mulle, Jumal, puhas süda" ja 1992. aastal abikaasa mälestuseks soololaulu "Requiem aeternam". Sellele lisandus veel 7 soololaulu, mis jäid käsikirja. "Üksnes Jumala juures on mu hing vait" on kirjutatud 11. juunil 1996 ja pühendatud Hella Tedderile tema 75. sünnipäevaks. Nendel aastatel kirjutas Kõrvits ka kahe- ja kolmehäälseid lastelaule, mis on samuti säilinud käsikirjas.

Harri Kõrvits kirjutas artikleid ja retsensioone, koostas raadiosaateid, kirjutas raamatuid. Laiemalt sai ta tuntuks oma heliloominguga.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Harri Kõrvits abiellus 1943. aastal Jaroslavlis, tema abikaasa Leida pühendus perekonnale ja poegade kasvatamisele. Kõrvitsate peres oli neli poega: Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry Kõrvits. Kõik pojad õppisid Tallinna 22. Keskkoolis ja tegelesid juba koolipõlves muusikaga.

1992. aastal abikaasa Leida suri. Õpetaja Avo Üpruse matusekõnest jäi helisema lause: "Sa oled kalli hinnaga ostetud, mine ja ära tee pattu!". See sai Harrile pöördepunktiks. Ta ise on öelnud, et sellest ajast alates püüdis ta nende sõnade järgi elada. Neist tundeist kantuna sündis vaimulik segakoorilaul "Su poole, Issand, südamest ma tõstan oma hääle, mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale..." (Martin Lutheri sõnad), kui ta pöördus üle aastate kodukirikusse, Tallinna Kaarli kirikusse, kus ta aastaid ka organistina ja oreliõpetajana töötas.

Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus 12. aprillil 2003 Tallinna Kaarli kirikus ja ta on maetud Metsakalmistule.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]