Arutelu:Karepa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Heaks artikliks valimist ma vastuhäälega segama ei hakka, aga minu meelest artikli struktuur ei vasta olemasolevale sisule. Ma ootaks, et artikkel oleks ladusalt loetav, nii et lõigud on optimaalse pikkusega, üldiselt üle ühe või paari lause, ja alaosas oleks üldiselt mitu seotud lõiku. (See ei tähenda lõigus või alaosas tuleks kirjutada koos erinevatest asjadest, vaid ikka loogiliselt nendest asjadest, mis on seotud.) Praegu meenutab artikkel indeksit, kus iga eraldiseisvat huvi pakkuda võiv infokild on pealkirjastatud või uuel real.

Kaardi kohta: siin on hulk orienteerumiskaardile iseloomulikke jooni, mis külaartikli ülevaatekaardil pigem pole vajalikud ja mille tõttu antud otstarbe juures kaardi loetavas minu meelest natuke kanntab. Tegu on pole muidugi suure veaga, kaart on sellegipoolest kasutatav. Veel, soovitatav on salvestada sellised kaardid png-ks, et saada parema kvaliteediga pisipilt. Pikne 21. märts 2015, kell 12:52 (EET)

Liigendust ja materjali jaotust võiks muuta küll. Näiteks iga Karepaga seotud isiku kohta pole tarvis eraldi pealkirja. Talumuuseumi kohta on eraldi artikkel juba olemas, suurema osa materjalist võiks viia sinna. Karepa Seltsi kohta võiks olla eraldi artikkel, seda enam, et see ei puuduta ainult Karepat. Kooli osa võiks ajaloo alt viia hariduse alla.
Vabandust, ma tõesti jätsin nendele kommentaaridele vastamata. Aga kuna Sa palusid, siis ma vastan. Ma lähtusin kirjutamisel ja artikli struktureerimisel oma stiilitunnetusest. Aga maitse ei ole asi, mille üle vaielda - nii on mind aastaid tagasi õpetatud. Artikli kiirel lugemisel aitavad vahepealkirjad mind silmadega haarata tervikut ja leida/liikuda kiiresti huvipakkuvasse kohta. Kas Villem Alttoa või Richard Sagrits väärivad Karepa küla artiklis eraldi alampealkirja (ja koos sellega sisukorras väljatoomist) rohkem või vähem kui näiteks Karepa ravimtaimeaed? Ma ei tea sellele küsimusele õiget vastust, kuid mulle tundus see esitusviis sobiv, sest see aitab minul kui lugejal saada artiklist kiire ülevaade juba ainuüksi sisukorra järgi. Kui keegi teab, et nii ei ole sobiv, siis ma kindlasti ei hakka sellistel teemadel vaidlema (ja see oli mh põhjus, miks ma ei vastanud). Muidugi saab osa talumuuseumi puudutavat teksti (nt skulptuuriparki puudutava lause) viia üle muuseumi artiklisse. Kuid sellel on ka omad miinused. See, nö muuseumi elustav tekst, annab kultuurihuvilisele inimesele aimu, miks võiks olla huvitav Karepal peatuda. Mööngem, et see talumuuseum on suvisel perioodil üks piirkonna vaatamisväärsusi ja tuntud skulptorite tööd annavad sellele lisaväärtuse. Lõigu lühendamine riivaks ka Pikse silma kuivõrd Pikne avaldab siin soovi, et lõigud oleksid alati "optimaalse" pikkusega (Tal on küll alati lahti võimalus need optimaalseks kirjutada). Karepa Seltsi kohta on nüüd eraldi artikkel olemas. Taristu osa kirjeldab sisuliselt tänapäeva (koos hilisminevikuga). See ei pruugi olla kõige tabavam pealkiri (kirjeldatakse seal infrastruktuuri ja olulisemaid asutusi). Kellel on parem idee, võib muuta. Ajalugu on eraldi alajaotuses. Koolist ja rahvamajast räägitakse nii ajaloo osas (asutamine ja varasem tegevus), aga neid mainitakse ka tänapäeva kontekstis (kooli puhul küll vaid endist hoonet). Kas ajada ajalugu ja tänapäev siin struktuuri mõttes segamini ja viia kooli osa ajaloo alt täielikult hariduse juurde? No kui selleks on kaalukad põhjused, siis ehk võib. Ma ei pea sündsaks selliste asjade üle vaielda. Aegruumi projektsioone kahemõõtmelisele pinnale saab teha erinevaid ja oleks raske tõestada, et üks projektsioon on teistest kaalukalt parem.--VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:01 (EEST)Reply[vasta]
Minu meelest lihtsalt nii on, et artikli heaks peetavus või selle eeskujuks toodavus sõltub ka nendest asjadest, mis puutuvad osaliselt või suurel määral maitsesse. Kui artikkel (ükskõik milline artikkel) on kirjutatud õigekirja- ja faktivigadeta ning on küllalt pikk, aga tundub, et saab siiski palju paremini, siis miks peaks tahtma seda sellisel kujul mõnes teemavaldkonans või siis uuele kasutajale eeskujuks tuua. Pikne 6. aprill 2015, kell 22:01 (EEST)
Ei, loomulikult ei pea. Pole mina seda artiklit kellelegi eeskujuks toonud, loomuldane tagasihoidlikkus ei luba. Andres pidas seda mingil põhjusel vajalikuks, ehkki ma ei saa temast selles mõttes aru, et enne seadis hea artikli kandidaadiks ja siis loetles hulga võimalikke puudusi. Mina oleksin pidanud õigeks enne võimalikud puudused esile tuua, läbi arutada ja parandada. Ehk oleks siis hoopis selgunud, et ei ole sugugi hea. Aga kuna siin räägitakse kollektiivsest loomingust, siis on kõigil võimalus siin nüüd ühiselt panustada, et selle artikli kõik võimalikud puudused voorusteks muuta. Mul oli huvitav selle artikli põhja kirjutada, kirjutamise käigus erinevaid infokilde suureks pildiks kokku panna ja minu jaoks on see artikkel oma eesmärgi täitnud. Kui siia tekibki tulevikus juurde midagi sellist, mida ma isiklikult heaks ei kiidaks, siis pole sellest siiski suuremat probleemi, leian endale meelepärase versiooni vajadusel ajaloo alt ülesse.--VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 22:30 (EEST)Reply[vasta]
Noh, need puudused, mida ma loetlesin, on hõlpsasti kõrvaldatavad, ja nagu selgub, ka vaieldavad. Põhiline, mida hea artikkel vajab, on tehtud. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:25 (EEST)Reply[vasta]

Mis puutub kaardisse, siis selle lihtsustamine jätaks infot vähemaks. Võib-olla teha kaks kaarti? Andres (arutelu) 21. märts 2015, kell 13:32 (EET)Reply[vasta]
Lihtsalt infoks, et see kaart ei ole orienteerumiskaart. Ühelt poolt on informatsiooni väga palju vähem kui o-kraadil, infot on üldistatud, mõõtkava on palju väiksem jm. Teisalt on lisatud kohanimed, külapiirid jm infot, mida o-kaardil ei esitata. See kaart on topograafiline kaart, mis lihtsalt kasutab o-kaardile sarnaseid värve ja tingmärke. Sellel topograafilisel kaardil on isegi märksa vähem informatsiooni kui näiteks Eesti põhikaardil, samas on kaardil olev informatsioon täpsem kui põhikaardil. Tinglikult võiks seda kaarti nimetada matkakaardiks kuivõrd sellise kaardiga on võimalik reaalselt looduses liikuda.
Sellise kaardi tegemine ei ole võrreldav foto tegemisega, et suts ja valmis. Sellise kaardi tegemiseks läheb ikka hulk tunde nii looduses kui arvuti taga. Sellise kaardi andmine vabaks kasutuseks Vikipeedias ja väljaspool Vikipeediat on vast vähemalt ühe miinimumpalga suuruse annetuse väärtusega. Nii et loodan, et auväärt retsensendid jäävad viisakuse piiridesse ja ei hakka kingitud hobuse mõne hambaaugu kallal tänitama. --VillaK (arutelu) 24. märts 2015, kell 12:51 (EET)Reply[vasta]
Ivole tänud sissejuhatuse eest! Mõned nüansid on siiski lausega: "1541. aastal esmamainitud asula tekkis Selja mõisa maadele." Allikad ütlevad, et esmamainimine oli vormis "Wald von Karrepso" ehk siis Karrepso mets. On ehk küll üsna tõenäoline, et asustus oli sellel ajal sealkandis juba olemas ja et pelgalt metsatükile eraldi nime tollel ajal vast ei antud, aga tuleb tõdeda, et see on interpretatsioon, millele meil ei ole otsesõnalist kinnitust. Samas, kui öelda, et asula tekkis Selja mõisa maadele, siis see tähendaks, et enne rajati mõis ja siis tekkis asula. Tõenäolisemaks võiks vast pidada sellist kronoloogilist järjestust, et asustus seal rannas oli juba varem (Kunda Lammasmägigi peaaegu kiviviske kaugusel), kuid koha mainimine kirjalikes allikates on ilmselt seotud mõisa rajamisega. Aga ka see on õigupoolest oletus. Sõnaga, see lause tahaks ümbersõnastamist nii, et me ei ütleks midagi, milles me ei ole päris kindlad.--VillaK (arutelu) 24. märts 2015, kell 13:43 (EET)Reply[vasta]
Jah, ei ole orienteerumiskaart, sellepärast ütlengi, et on "orienteerumiskaardile iseloomulikud jooned".
Orienteerumiskaardile iseloomulikke jooni on siin ilmselt vähem kui orienteerumiskaardist eristavaid jooni, kui hakata neid jooni ükshaaval üles lugema.
Selle kaardi esmane eesmärk siin artiklis paistab olevat näidata mõningate huviväärsuste asukohta ja küla asendit.
Selle kaardi eesmärk siin on just parasjagu ja täpselt see, millisteks eesmärkideks seda kaarti on võimalik kasutada. Ei rohkem ega vähem.
Praegu kaob külapiir muu kribu sisse üsna ära, piir ei tule esile. On küll jah palju infot, aga jällegi, kui tegu on eesmärgipüstituselt ülevaatekaardiga, siis pigem pole tarvis näidata näiteks erineva maakattetüüpe läbitavuse järgi või ka reljeefi sellise täpsusega.
Sellel kaardil ei ole näidatud maakattetüüpe läbitavuse järgi. Siin eristatakse üksnes metsa, põlde ja poollagedaid. Läbitavust ei ole ühelgi juhul näidatud. Möönan, et tingmärkide legendi ei ole kaardi nurgas toodud (üks hobuse hambaaukudest), nii et paistab, et Sa ei saanud aru, mida selle kaardil on näidatud ja mida mitte. Reljeef on näidatud 5 meetri kõrgusjoonega, mis sellise mõõtkavaga kaardi puhul on optimaalne. Selline reljeefijoonte kõrguste vahe võimaldab näiteks informeeritud lugejal (eeldan, et artikli lugejate hulka võib sattuda ka neid) viia artikli tekstis toodud piirkonna geograafia kirjeldust kokku kaardil kujutatuga. Liivarand, madalad luited rannikumadalikul, rannikunõlv, rannamoodustised, Selja jõe org (ja isegi terrasside ja paljandite asukohad jõe orus) on kaardilugemisoskusega inimesele tuvastatavad.
Siis tuleks ka huviväärsuste paiknemine ja küla asend paremini esile. Eks ole, milleks kaarte generaliseeritakse.
Eesti põhikaardil on kõrgusjooned "silutud", mis geograafiahuvilise inimese jaoks huvitava informatsiooni peidab. Tõesti, kaardi informatsiooni üldistusaste sõltub kaardi kasutamise eesmärkidest. Ma ei tea kui palju Sa oled kaarte joonistanud. Jutu järgi kahtlustan, et mitte ühtegi.
Veelkord, ma ei ütle, et see on halb kaart. Lihtsalt mõni soovitus hea artikli kandidaadi juurde. Ei tarvitse teravmeelitseda. Pikne 24. märts 2015, kell 16:00 (EET)
Teravmeelsus on minu stiil. Tihti on selle kasutamise põhjuseks suhtluspartneri poolt valitud stiil. Take it or leave it, nagu öeldakse. --VillaK (arutelu) 25. märts 2015, kell 09:37 (EET)Reply[vasta]
Võib-olla küll, et oled kaarditegemises minust kogenum. Läbitavuse näitamise all pean silmas just seda, et eristatakse poollagedat ala ja nähtavasti veel mingit vahepealse läbitavusega ala ning seda, kuidas kujutatakse (hea läbitavusega) metsa. Aga kuna näen, et sa mingil määral kriitikat ei kannata, siis las see jutt jääda. Pikne 25. märts 2015, kell 10:22 (EET)
Aasjatundlik ja konkstruktiivne kriitika on alati teretulnud. Kuid napima asjatundmuse korral ei tasu kohe asuda kriitikaga puusalt tulistama. Pigem valida alustuseks tagasihoidlikum ja soliidsem stiil. Jätab tõsiseltvõetavama mulje. Küsimus on selles selles, et kas Sa tahad lihtsalt kritiseerida või midagi paremaks muuta. --VillaK (arutelu) 25. märts 2015, kell 11:43 (EET)Reply[vasta]
Ma ei arva, et oleksin siin puusalt tulistanud ja kartograafiaküsimustes üleliia asjatundmatuks ma ennast ka ei pea. Pikne 25. märts 2015, kell 14:31 (EET)

Kohendasin sissejuhatust. Ivo (arutelu) 24. märts 2015, kell 16:59 (EET)Reply[vasta]

Nojah, kingitud hobuse suhu ei vaadata. Aga märkused ei olegi suunatud tingimata sellele, kes kaardi koostas. Me võime ju kaarti ka muuta, näiteks piiri selgemalt välja tuua. Ja võime vajaduse korral lisada (ma ei mõtle asendamist) suurema üldistusastmega kaardi. Vikipeedial on see hea külg, et üks inimene ei pea kõike algusest lõpuni tegema. Andres (arutelu) 24. märts 2015, kell 17:03 (EET)Reply[vasta]

Siin on see konks, et ma olen laadinud üles vaid rasterfaili, mitte vektorfaili (ehkki tehtud on see kaart muidugi vektorgraafikas). Rasterfaili saab küll printsiibis Photoshopis töödelda, aga no kui keegi tahaks näiteks hakata kõrgusjooni siluma, siis see oleks rasterfaili töötlemisel ikka päris paras ettevõtmine. Ükski kartograaf sellist asja naljalt ette ei võta. --VillaK (arutelu) 25. märts 2015, kell 09:37 (EET)Reply[vasta]
Kui toorik on kaotsi läinud, siis vist küll jah on lihtsam otsast alata, kui selliseid asju muuta tahta. Pikne 25. märts 2015, kell 10:22 (EET)
Alusfail on täiesti olemas. --VillaK (arutelu) 25. märts 2015, kell 11:43 (EET)Reply[vasta]

Kuivõrd kaart kasutab standardseid konventsioone, siis piisab sellest, kui pildiallkirjas on link artiklile, kus neid selgitatakse. Neid ei ole niikuinii võimalik ei kaardil ega pildiallkirjas selgitada. Sellepärast ma seda kaardi puuduseks ei pea.

Mind kaardi üksikasjalikkus ei häiri, aga on üks probleem. Küla piir on tähistatud punase katkendliku joonega, mis on küll iseenesest hästi nähtav, aga suuremas osas katab seda must või sinine joon, mis teeb piirijoone raskesti nähtavaks. Kui ma pingutan ja hoolega jälgin, siis näen piiri küll, aga ühe pilguga ülevaatlikult haarata ma seda ei suuda. Kui seda parandada ei saa, siis ei ole muidugi midagi parata. Andres (arutelu) 25. märts 2015, kell 11:14 (EET)Reply[vasta]

Tõsi küll, pildifailil tuleb piir paremini esile. Andres (arutelu) 25. märts 2015, kell 11:19 (EET)Reply[vasta]

Siin on küsimus selles, et küla piir kulgeb valdavalt mööda teid ja mööda jõge. Muidugi saab küla piirjoont teha jämedamaks. Häda on selles, et siis varjutaks see jõe ja teed. Kaardistaja arvestab selliste asjaoludega joone jämeduse ja värvi valikul. --VillaK (arutelu) 25. märts 2015, kell 11:43 (EET)Reply[vasta]
Arusaadav. Ma ei oska öelda, kuidas nii teha, et piir paremini välja tuleks. Võib-olla teha katkendliku joone asemel pidev joon, aga see oleks vist konventsioonidega vastuolus ja raskendaks teede ja jõe nägemist. Jah, mis tahes rõhutamine raskendaks teiste detailide nägemist. Aga küla piir on ikkagi esmajärgulise tähtsusega. Andres (arutelu) 25. märts 2015, kell 12:26 (EET)Reply[vasta]
Eks ta generaliseerimisega seotud valikute küsimus jälle ole. Kui antud kontekstis pole kuigivõrd oluline näidata väiksemaid (kattuvaid) kraave-sihte, siis on lahenduseks need ära jätta. Kui ka nende näitamine on tõesti oluline, siis saab piiri ja muid jooni loetavuse huvides pisut rohkem lahku viia, muudele joontele saab valida vähem esile tuleva stiili. Pikne 25. märts 2015, kell 14:31 (EET)
Hoolikam vaatlus näitab kätte kriitilised kohad, mis seavad joonte parameetritele ja kujutamise võimalustele piiranguid. Üks kriitilisi kohti on Selja jõe lõik maanteest suudmeni Soome lahes. Seal muudab küla piirjoon juba praegu jõe halvasti märgatavaks. Mis tähendab, et joont ei saa jämedamaks teha. Küla piirjoone nihutamine samas moonutaks reaalsust, sest Rutja ja Karepa vaheline piir kulgeb mööda jõe telge. Joone nihutamine ühele või teisel kaldale jätaks vale mulje. Õnneks saab kaarti sisse zoomida ja suuremas vaates näeb detaile siiski piisavalt hästi. Pikne räägib siin ka väiksematest kraavidest ja sihtidest, kuid vaid suhteliselt lühikestes lõikudes kulgeb küla piir mööda siihte või kraave, nii et nende ärajätmine küla piiri loetavust märgatavalt parandada ei saagi. Kui see kaart ei ole avalikkusele huvipakkuv, siis on lahendus väga lihtne - kustutada. Ma ei taha sugugi olla siin oma "loomingu" presenteerimisel liiga pealetükkiv. Ei meeldi - siis välja ja teema unustatud. Aga toonitan, et küsimus on siis meeldimises/mitte-meeldimises, mitte selles, nagu oleks kaart valesti üldistatud (Pikne, eesti kartograafialeksikas on olemas sõna "üldistamine", puudub põhjus rääkida "generaliseerimisest" kui just ei ole soov võõrsõnade kasutamisega muljet avaldada). Meeldimine on aga väga subjektiivne kategooria, kedagi ei sundida, et talle peab midagi meeldima.--VillaK (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:01 (EEST)Reply[vasta]
Jah, liiga palju nihutada oleks muidugi häiriv. Jah, täissuuruses on kaart (enamvähem) loetav. Lihtsalt tundub, et pigem või selle kaardi kõrvale oleks tarvis väiksemas mõõtkavas kaarti, mis oleks loetav vähemasti pildilehekülje mõõtudes ja kus tuleks esile ikkagi olulisem. (Vastust ennetades: ma ei nõua, et sina seda teed, ning jah, olen teadlik, et mul on võimalus see teine kaart ise joonistada.)
Olgu, ütleme siis "metsateed", mitte "sihid". Selleks, kuidas jões ja jõe juures piiri kujutada, on veel ka mõned toredad võtted. Aga sa kindlasti oled neist teadlik ja ma parem ei hakka sind uuesti solvama sellega, et neid sulle loetlen.
Olen teadlik ka sõnast "üldistama" ja mul pole isiklikult midagi selle sõna vastu. Lihtsalt kartograafide pruugis olen mina kuulnud rohkem teist sõna. Pikne 6. aprill 2015, kell 22:01 (EEST)

Võib-olla Villa Taormina ja Villa Dombrovka võiksid eraldi artiklid olla. Andres (arutelu) 24. märts 2015, kell 17:06 (EET)Reply[vasta]

Toetan VillaK-d artikli struktuuri küsimuses. Mulle väga meeldib see, et vahepealkirjasid on palju, et sisukorra kaudu leiab huvitava lõigu kergesti üles. Nii on loogiline ja lugejasõbralik. Kui ühele alapealkirja alla jagub vaid ühe lause jagu infot, mis siis sellest? Kes tahab, lisagu juurde. Minu meelest on info kiire leitavus olulisem kui see, et tekstimassiivi voolavus oleks kellegi silmale ilus vaadata, et lõigud oleks ühe pikkusega vms. Lisaks, hästi struktureeritud artiklit on väga mõnus teistel hiljem täiendada, ei pea hakkama leiutama, kuhu tekstis uus infokild toppida. Ma ei arva, et Karepaga seotud isikute vahepealkirjad peaks ära kaotama. Taavi (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:37 (EEST)Reply[vasta]

Alalõiku alt info uude artiklisse viimise kohta: seda peaks minu meelest tegema siis, kui alalõigu all olev tekst kasvab võrreldes naaberlõikudega ebaproportsonaalselt suureks (nii pikaks, et lugejal läheb lõiku lugedes nii palju aega, et tal kaob muu artikkel juba lühimälust ära). Talumuuseumi alalõik pole liiga pikk. Lugejana ma ei soovi, et ma pean liiga sageli avama uusi brauseri aknaid, et infole ligi saada. Taavi (arutelu) 6. aprill 2015, kell 22:04 (EEST)Reply[vasta]

Ma asendasin sissejuhatuses "kohaliku keskuse" "keskusega". Allpool on ka jutt kohalikust keskusest, võib-olla ma rikkusin midagi ära, aga see "kohalik keskus" ei ole arusaadav ja "kohalik" tundub liigne. Kui "kohalik keskus" on termin, siis tuleks panna link ja seda mõistet selgitada. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:36 (EEST)Reply[vasta]

Kvaliteet[muuda lähteteksti]

Teen ettepaneku arvata artikkel A-kvaliteediklassi. Selleks oleks vaja veel kahte poolthäält. Ivo (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 19:27 (EET)Reply[vasta]

Kas tuleb kontrollida, kas artikkel refereerib viiteallikaid õigesti?
Kas viiteallikate vormistusel pole tähtsust? Andres (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 19:58 (EET)Reply[vasta]
Võid vabalt kontrollida.
Meil pole paika pandud üldisi nõudeid viidete vormistamise osas, mida iga artikli juures oleks vaja jälgida. Seega ei nõuaks mina enamat, kui seda, et ühe artikli piires oleks viitamine stiililiselt ühetaoline. See muidugi ei tähenda, et sa (või keegi teine) ei võiks selles osas eriarvamusele jääda. Ivo (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 20:10 (EET)Reply[vasta]
Kuna Vikipeedia artiklid on definitsiooni kohaselt kogukonna ühislooming ja igaüks võib julgelt teha parandusi ja parendusi, siis kõik, kellele mõne viite vormistus silma riivab, on lahkesti palutud parandama. Ebakonstruktiivsel kangutamisel ei peaks siin olema kohta. --VillaK (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 20:54 (EET)Reply[vasta]
Minu meelest siin kangutamist ei olegi. Ma eelistaksin ka, et viited oleksid informatiivsemalt vormistatud, aga mulle tundub see artikli kvaliteedi seisukohast väheolulisena.

Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 00:29 (EET)Reply[vasta]

Aa, viidete pärast on antud vastuhääl. Aga see tähendab lihtsalt, et viiteid tuleb muuta. Ma võtan siis selle ka ette. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 00:41 (EET)Reply[vasta]
Minu meelest peaks sellele artiklile lähenema selle mõõdupuuga, et teha sellest hea artikkel. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 01:08 (EET)Reply[vasta]
See on liikuv sihtmärk, milleni jõudmine ehk ei olegi tõenäoline. Iga lahenduse kohta oskaksin ma vähemalt kaks puudust välja tuua. Kindlasti on fotosid vähe, neid võiks olla rohkem.--VillaK (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 07:44 (EET)Reply[vasta]
Mina igatahes piltide vähesuse pärast vastu ei hääletaks. Igatahes on see puudus kõrvaldatav. Kõik võimalikud puudused ei takistaks heaks artikliks saamist. Ja nähtavasti ei tohiks puudused takistada ka olukorras, kus on lahkarvamus, kas mingi seik on puudus või voorus.
Minu mõte on see, et kui juba hakata hindama, siis pole mõtet nõudlikkust vähendada, sest me ju püüame, et kõik artiklid oleksid head. Sellel artiklil siin ei ole heast palju puudu. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 11:09 (EET)Reply[vasta]

Ma panin rannaküla lingi. Seal on praegu küll täpsustusleht, aga minu meelest peaks seal olema artikkel üldmõistest. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 00:41 (EET)Reply[vasta]

Võsu ei ole enam vallakeskus, kas peaks jätma kauguse selleni? Kas peaks lisama kauguse Haljalani? Kas neid andmeid ei peaks viitama? Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 00:47 (EET)Reply[vasta]

Asendasin Võsu Haljalaga ja lisasin lingi Google Maps kaardile. --VillaK (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 07:25 (EET)Reply[vasta]

Kas asendiandmeid ei peaks viitama? Ma saan aru küll, et saab kaardi järgi vaadata, aga millise kaardi järgi? Külade paiknemine on Maa-ameti kaardilt näha, aga sellelt kaardilt ma ei näe, et Karepa ja Rutja piir kuskil jõest eemalduks. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 01:08 (EET)Reply[vasta]

Lisasin lingi Maa-ameti kaardile. Seal näeb küll neid lõike, kus külade lahkmejoon jõest eemaldub.--VillaK (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 07:25 (EET)Reply[vasta]
Ma näen seal lahknemist ainult Lüüsi juures. Võib-olla peaks mainima, kus lahknemised on. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 11:34 (EET)Reply[vasta]
Kas teine koht on rannal? Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 11:52 (EET)Reply[vasta]
Teine koht on Vana-Kubukalda talu juures, mis on jõe paremkaldal, kuid millest suurem osa kuulub Rutja külla. Kolmas koht võib ajuti olla rannal, ent jõe suue on liikuv, nii et selle kohta midagi püsivat väita ei saa.
Ent jumala pärast, ärge palun hakake artikli teksti selliste detailidega koormama. Kui te just ei soovi nimme seda artiklit ära rikkuda. Külade lahkmejoone täpne kulgemine looduses ei ole informatsioon, mis peaks obligatoorselt kuuluma hea külaartikli standardisse. Head artiklit iseloomustab sobiv üldistusaste ja üksikosade vaheline tasakaal. Eripäraste detailideni juhatavad viited (antud juhul kaardilink), vajadusel saab lisada välislinke või siselinke üksikküsimusi laiendavate artikliteni. --VillaK (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 13:07 (EET)Reply[vasta]
Ma olen halb piltide vaataja, sestap ei leidnud teist kohta enne üles. Võib-olla teised orienteeruvad paremini. Mind huvitas ainult see, kas kaart kinnitab tekstis öeldut. Ma olen ka ülevaatliku esituse poolt, aga nähtavasti ei ole optimaalse ülevaatlikkuse asjus konsensust. Mina näiteks arvan, et asju, mille kohta on omaette artikkel, tuleks kästleda minimaalses mahus, ainult näidates nende suhet külaga. Mõned teised jälle on öelnud, et tuleks pikemalt (võib-olla proportsionaalselt teema tähtsusega) käsitleda ning just see oleks ülevaatlik. Mind ei häiriks, kui talude nimesid mainitakse, sest see aitaks mul neid kohti kaardilt leida. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 17:08 (EET)Reply[vasta]

Esimene viiteallikas tundub olevat vale: tollel lehel on ainult Harju ja Ida-Viru maakonna andmed. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 01:20 (EET)Reply[vasta]

EHAKi koodi ei oska kontrollida. Kas seda ei peaks viitama? Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 01:24 (EET)Reply[vasta]

Rahvaloendusejärgne elanike arv ja EHAK kood tulevad mallist EestiAsula. S.t. see on standardne viis kuidas neid andmeid kõigi Eesti külade puhul esitatakse. Kui see pole ideaalne, siis tuleb malli parandada. Ma seda kahjuks teha ei oska. Rahvaloenduse andmete viide on Statistikaameti vastavale tabelile ja sealt leiab kõik Eesti maakonnad, vallad, linnad ja külad. EHAKi koodi otseviide Karepa küla jaoks on: [1] Ent malli EestiAsula saaks ilmselt panna üksnes viite andmebaasi algusse [2], kust koodi kontrollida sooviv isik peaks siis iga küla maakonna ja valla järgi välja otsima. See mõistagi eeldab, et otsija teab (kehtivat) vallalist kuuluvust.--VillaK (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 07:05 (EET)Reply[vasta]
EHAKi muudatusi saab teha ainult Vikiandmetes.
Elanike arvu link tuleb minu meelest Vikiandmetes muuta. Võib ka Vikiandmetest mööda minna ning siin otse sisse kirjutada.

Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 11:40 (EET)Reply[vasta]

Miks seda muutma peaks? Karepa küla ja selle elanike arv on ju sellel lingil täiesti leitav. Mis jutt see on, et tollel lehel on ainult Harju ja Ida-Viru maakonna andmed. Seal on kõigi maakondade kõigi külade andmed.--VillaK (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 13:16 (EET)Reply[vasta]
Tõepoolest, on kõik andmed ja Karepa küla leidsin ka üles. Samas on ka EHAKi kood, see nähtavasti ei ole muutunud. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 15:40 (EET)Reply[vasta]

EHAK-i koodile saab Vikiandmetes konkreetse lingi lisada. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 17:08 (EET)Reply[vasta]

Vikiandmetes on allikas olemas, kuid seda siin ei kuvata. Kas keegi oskab nii teha, et link tekiks? Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 17:14 (EET)Reply[vasta]


Mulle on tugevalt vastukarva, et mõne kasutaja arvates on pildid kuidagi väheoluline teema. Antud juhul ei leia aga minagi, et piltide vähesus peaks takistama selle artikli arvamist A-kvaliteediklassi. Aga ikkagi.
Viidete vormistus on minu arvates antud artiklis täitsa ok. Ma ei saa endiselt aru, et milles see probleem viidetega seisneb? Ivo (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 16:47 (EET)Reply[vasta]
Tavaliselt tuuakse viiteallikas pealkirjast eraldi välja. Mõne lingi puhul pole viiteallikat üldse näha. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 17:28 (EET)Reply[vasta]
Lisasin mõned viited Riigi Teatajale ja veel paar viiteallikat. Ehkki ma ei leia, et see oleks iseenesest möödapääsmatult vajalik, sest Riigi Teatajas ilmunud õigusaktide puhul on juba hiirega viitele liikudes (ilma klikkimata) näha, et tegemist on Riigi Teataja veebiversiooniga, liiatigi on klikkides kohe näha, et tegemist on Riigi Teatajaga. Seetõttu RT avaldamismärke kopeerimine Vikipeedia artikli viitestikku, nt (RT IV, 02.03.2013, 58), ei anna sisuliselt midagi juurde, pigem on see ballast, millele reaalset kasutust tegelikult ei ole. Viite nr 28 puhul pole selge, kes selle ülevaate autor/koostaja on, aga paikneb ta Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kodulehel. --VillaK (arutelu) 3. jaanuar 2018, kell 08:30 (EET)Reply[vasta]
Panen kohe kaks pilti juurde. Andres (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 17:30 (EET)Reply[vasta]
Leidsin ühe foto veel. Kahjuks ei ole häid pilte suvilatest ja Kalame talumuuseumist. --VillaK (arutelu) 2. jaanuar 2018, kell 18:40 (EET)Reply[vasta]