Käsmu

Käsmu
Käsmu rand
Pindala	9,7 km² (2020)
Elanikke	144 (1.01.2019)
EHAK-i kood	3934
Koordinaadid	59° 36′ N, 25° 55′ E

Käsmu (saksa keeles Kasperwiek, Hasterwieck) on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas Käsmu poolsaarel.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vihula valda.

Käsmust läheb maantee lõunasse. Seda mööda saab minna lähimatesse asulatesse, milleks on kagus Käsmu lahe lõunatipus olev Võsu ja edelas Eru lahe lõunatipus olev Eru.

Aastail 1884–1931 tegutses seal Käsmu merekool. Külas ehitati ka laevu ning Käsmu laht on olnud üks Põhja-Eesti tähtsamaid laevade talvitumispaiku. Ettevõte Käsmu Laevaomanikud oli 1930. aastatel Eesti suuruselt teine reeder.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 105 elanikku. 21. sajandil on külaelanike arv pidevalt kasvanud. Käsmu on oma valla ainus kasvava elanike arvuga küla (2018. aastal 163 elanikku).

Käsmus toimub muusikafestival Viru Folk.

Loodus

Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi maal "Käsmu rand"

Käsmu paikneb Käsmu poolsaarel Käsmu lahe läänekaldal Lahemaa rahvuspargis.

Käsmu poolsaarel on huvipakkuv kivikülv ja suured rändrahnud, mida on näha nii sisemaal metsas kui ka rannas ja meres. Need on sinna kantud Soome ja Rootsi poolt tulnud viimase jääaja mandriliustikega. Käsmu kivikülv paikneb umbes 400 ha suurusel alal ja on Baltimaade suurim.

Küla lähedal asub 43 ha suur ja kuni 3 m sügav Käsmu järv.

Ajalugu

Käsmu majaka sadam 2015. aastal

Küla nime on esmamainitud 1453. aastal seoses Aaspere mõisale kuulunud Käsmu rannaga (strand tho Kesemo). Sellest siiski ei selgu, kas küla oli sel ajal olemas või mitte. Ühes 1524. aasta kohtuprotokollis aga leiab küla olemasolu kinnitust.

Nime päritolu kohta on mitu versiooni. Käsmu on eesti-soome-rootsi külana kandnud eri aegadel nimesid Kesemo ja Casperwiek. Viimane nimi on esimest korda esinenud 1624. aastal. Osa ajaloolasi oletab, et nimi on tulnud sellest, et küla rannakabel ehitati ühe Hommikumaa targa, püha Caspari auks.

Võrreldes lähema ümbrusega on meri Käsmu küla kohal suhteliselt sügav, mistõttu said laevad seal randuda. Et ajalooliselt ehitasid oma elamise sinna ja laiendasid küla peamiselt laevakaptenid ja laevaomanikud, siis kutsuti Käsmut kaptenite külaks. Käsmu elanikud olid võrreldes teiste ümberkaudsete küladega pisut jõukamad ja nende majad pisut uhkemad.

Käsmulase peamine toitja oli meri. Kivine ja liivane rannamaa üksi ei tulnud sellega toime. Mõisale maksti renti kalastusõiguse, mitte maa eest. Pealegi oli seda maad väga vähe. Parimad kalapüügikohad olid väljaspool lahte Saartneemest edasi ning peamiselt püüti räime ja lesta. Soome lahe saarte ümbruses olid kaladel kudemiseks paremad tingimused kui mandri rannikul ja sellepärast käidi sealgi vähemalt kaks korda aastas kala püüdmas.

Aastatel 1884–1931 tegutses Käsmus merekool. Koolis õppis nende aastate jooksul kokku 1664 õpilast, neist 64 said kaugsõidukapteniks.

Esimene laev ehitati Käsmus 1697. aastal. 19. sajandi teisel poolel osteti Soomest esimesed suured purjelaevad ja neid hakati ehitama ka kohapeal. 1891. aastal ehitati Käsmu tuletorn ja valmis laev Salme, mis ületas hiljem ookeani. Käsmu lahest sai Põhja-Eesti tähtsaim laevade talvitumispaik ja oli talvi, mil seal talvitus isegi kuni 70 laeva.

1926. aastal asutati OÜ Käsmu Laevaomanikud, millele kuulusid Eesti suurimad kaubalaevad.

1840. aastal algas Käsmus suvitamine, kui kindral Nikolai von Dellingshausen lasi sinna rajada perekonna suvemõisa.

Käsmu Dellingshausenite matusekabel

Käsmu vaatamisväärsuste hulgas on Kabelimäel asuv Dellingshausenite kivikabel ja puukirik koos kirikaiaga. Käsmu kirikus on orelimeistri Johann Andreas Steini valmistatud ja Tallinnast Rootsi-Mihkli kirikust pärit orel, mis on üks Eesti vanimaid oreleid. Kirikus tegutseb Käsmu kogudus. Käsmu kalmistul on põlvitava naise figuuriga hauamonument (1937, autor Juhan Raudsepp), mida peetakse Eesti üheks kaunimaks hauamonumendiks. See on püstitatud kaugsõidukapteni Oskar Tiedemanni noorelt surnud tütre Signe mälestuseks. Kalmistule on maetud helilooja Ülo Vinter.

Käsmus asub Käsmu meremuuseum. Meremuuseumi käes on ka endisaegne Käsmu tuletorn, mis on kohandatud muuseumiks.

Alates 2008. aastast toimub Käsmus muusikafestival Viru Folk.

2010. aasta mais toimunud giidi- ja kodulookonkursil "Käsmurääkija" tunnistati parimaks giidiks Olivia Paas.

Pilte

• 
  Kivine Käsmu rand
• 
  Käsmu kirik
• 
  Käsmu tuletorn
• 
  Käsmu kaldapealne paatidega
• 
  Käsmu merekool
• 
  Käsmu Meremuuseum

Vaata ka

• Käsmu majaka sadam
• Käsmu Meremuuseum

Kirjandus

• Ernst Rosenberg. "Wirumaa: maakonna minewikku ja olewikku käsitaw koguteos", Ühistrükikoda Rakveres, Rakvere 1924.
• Anne Kurepalu, Karl-Gustav Kristenbrun. "Käsmu: ajaloost ja tänapäevast". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1994.

Välislingid

• Käsmu 360° aeropanoraam / aerofoto
• Käsmu Külaselts
• Käsmu Meremuuseumi Toimetised, issuu.com