Mõrd

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mõrd oli kase, paju või sarapuuvitstest punutud ürgne kalapüünis[1].

Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Mõrd valmistati sirgetest jämedatest vitstest, mis ühendati peenematest vitstest ringpunutisega ja oli pika koonilise tagaosaga. Mõrd võis olla tihe nagu korv. Mõrra suuosas oli all sirge ja ülal loogakujuline varb ehk suulook. Suulooga külge kinnitati lehterjas vitstest pujus ehk neel mille lõpus oli kitsas läbipääsuava. 20. sajandil kasutati Eestis mõrdu, mis koosnesid suuloogast, mõnest võrust, hõredalt pikivitstest, mis moodustasid raami ja raamile tõmmatud võrgulinast. Ka pujus oli tehtud võrgulinast. Meremõrdadel oli kaks või rohkem pujust ning võrgulinast mõrratiivad ehk (vesiaed), mis suunas kalad mõrrasuu juurde[2]. Mõrrad jagunesid suuruse ning kasutusviisi järgi jõe-, ääre- ja avaveemõrdadeks.

Osad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõrd kinnitatakse veekogu põhja pikkade teivastega, enamasti kalatõkke silmadesse või kalade liikumisteedele. Mõrra osadeks on:

Juhtaed – põhjast pinnani ulatuv võrksein, pannakse risti kala liikumise teega.
Tiivad – nurga alla paigutatud mõrra suu poole suunavad tiivad.
Kariaed – teravate tagasikeeratud nurkadega, ei lase juba sisenenud, kuid ettevaatlikuks muutunud kaladel väljapääsu leida ja suunab nad edasi mõrra kaela poole.
Kael – lehtrikujuline kere esiosa, kus mõrra kõrgus hakkab kahanema.
Pujused – ahanev lehtrikujuline kere osa, mis raskendab kalal mõrrast välja liikuda.
Pära – lehtrikujuliste pujustega varustatud mõrra kere osa, mis suunab kala edasi kalakoti poole ja muudab sealt väljumise raskeks.
Vitsad – rõngad või raamid, mis hoiavad mõrrakeret lahti.
Kalakott – viimasele pujusele järgnev osa, kuhu koguneb peamine saak. Lõpp tõmmatakse sulgevtropiga kokku ja avatakse saagi nõudmisel.
Mõrrasopp – kalakoti viimase vitsa tagune kahanev sopp.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt kalapüügieeskirjadele defineeritakse mõrd kui lõkspüünis, mis koosneb juhtaiast, tiibadest, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest[3].

Praegu enim kasutuses olevaid mõrdade tüüpe on kastmõrd ehk seisevnoot, ääremõrd, rivimõrd, juhtaiata mõrd, jõemõrd, mõrrajada. Liigist sõltuvalt ka tindi-, vähi-, silmumõrrad ning angerja valguspüünismõrd.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 120
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 169
  3. Kalapüügieeskiri 16.06.2016. § 7.2

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]