Villem Gross

Villem Gross (pseudonüüm Ott Varangu; 11. jaanuar 1922 Tartu – 6. aprill 2001 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik.

Elukäik

Aastal 1922 asus Villem Grossi perekond elama Kohtla-Järvele, kus isa hakkas tööle kaevurina. Kaevureist kirjutas Gross korduvalt oma romaanides.

Lõpetas kohaliku algkooli (Kooliküla), seejärel õppis Jõhvi Keskkoolis (1937–1940). Aastal 1940 lõpetas Rakvere Gümnaasiumis 10. klassi.

Teise maailmasõjast võttis osa Eesti Laskurkorpuse koosseisus.

Pärast sõda töötas ajakirjanikuna Talurahvalehe toimetuses. Aastatel 1951–1954 oli ta Rahva Hääle kirjanduse ja kunsti osakonna juhataja, aastatel 1954–1956 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja ning aastatel 1956–1959 töötas ta ajakirja Noorus toimetuse vastutava sekretärina. 1959. aastast oli ta peamiselt vabakutseline kirjanik.

Ta oli NLKP liige aastatel 1946–1990.

Isiklikku

Villem Gross oli abielus kolm korda. Abielust esimese naise Heljoga (sünd. Maurer, hiljem Ehanurm; 1924-2012) sündis poeg Peeter (1949-2003). Tema hilisemad abikaasad olid Aino Gross (née Pärsimägi; 1927-1972) ja alates 11. jaanuarist 1967 bibliograaf Maie Gross (née Lepiksaar; 1938-2017).

Villem ja Maie Gross on maetud Tallinna Metsakalmistule (aadress U, KI2, 27).

Looming

Ehkki Villem Gross debüteeris jutustusega "Noored" almanahhis "Võitlev sõna" (1949), tunti teda algul eelkõige näitekirjanikuna. Teet Kallas on pidanud "omas ajas silmapaistvaimaks" näidendit "Ankeet" (1954).

Varasemas loomingujärgus kujutas Gross noore inimese kujunemist. Romaaniga "Pinginaabrid" (ilmus algselt ajakirjas Looming aastal 1963), mis kujutas ühiskondlikuks normiks muudetud isikukultusliku usaldamatusega mürgitatud õhkkonda, muutus Gross ühiskonnakriitiliseks, ning ta järgnenud loomingus jäigi keskseks ühiskonna teravate eetiliste ja sotsiaalsete vastuolude avamine. Suurt tähelepanu pälvis romaan "Müüa pooleliolev individuaalelumaja" (1962), näiteks ilmus sellest juba 1966. aastal ka läti tõlge ("Pārdodama nepabeigta savrupmāja", Riga: Liesma). Romaani "Talvepuhkus" (1975) alusel tegi režissöör Arvo Kruusement filmi "Naine kütab sauna" (1978, peaosas Ita Ever). Eetikaküsimustega eri aegadel tegelev romaan "Vaikimise motiivid" (1978) pälvis Smuuli preemia.

Hilisloomingus pöördus Villem Gross autobiograafilise materjali poole. Õpinguid Kooliküla algkoolis ja noorust Kohtla-Järvel kajastab romaan "Enne suurt ilmamuutust" (1990). Isiklikke mälestusi koondab raamat "Õhtuoode" (1996). Kaasaja sündmusi 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses käsitlesid romaanid "President ja ta koerake" (1992) ja "Lasnamäelt alla" (1999).

Gross oli üks neist ENSV kirjanikest, kelle looming pani 1950. aastatel aluse sotsialistliku kirjanduse humanistlikule suunale.

Villem Grossi teoseid on tõlgitud vene, tšehhi, ukraina, leedu, läti, moldaavia, tadžiki ja teistesse keeltesse.

Teosed

• "Noored" (1949, jutustus)
• "Jää sulab" (1950, näidend)
• "Suures perekonnas" (1951, näidend)
• "Ankeet" (1955, näidend)
• "Ühe poisi suvi" (1956, poistejutt)
• "Tiivasirutus" (1958, romaan)
• "Müüa pooleliolev individuaalelumaja" (1962, romaan)
• "Pinginaabrid" (1965, romaan)
• "Keskmised päevad" (1966, jutustused)
• "Poolteist kuud" (1966, näidend)
• "Kooliraha" (1967, romaan)
• "Kas ainult täna on tänapäev?" (1972, valimik arvustusi ja publitsistikat)
• "Talvepuhkus" (1975, romaan)
  • "Talvepuhkuse" põhjal valmis 1978. aastal Tallinnfilmi mängufilm "Naine kütab sauna"
• "Vaikimise motiivid" (1978, romaan)
• "Ülekoormatud paadis" (1981, romaan)
• Villem Gross, "Valitud teosed" I-III (1987-1988, ill. Heino Kersna), Digar
  • I köide: "Tiivasirutus"; "Müüa pooleliolev individuaalelumaja", 1987
  • II köide: "Pinginaabrid"; "Kooliraha"; "Kiiktool"; "Sündmus ratastel", 1988
  • III köide: "Talvepuhkus"; "Vaikimise motiivid"; "Ülekoormatud paadis"; "Mardikarneval" (romaanid ja näidendid)
• "Enne suurt ilmamuutust" (1990, romaan)
• "President ja ta koerake" (1993, romaan)
• "Abielumehe pihtimus" (1995, romaan, varjunimi Ott Varangu)
• "Õhtuoode" (1996, memuaare)
• "Lasnamäelt alla" (1999, romaan)

Liikmesus

• 1950 Eesti NSV Kirjanike Liit (1966–1971 liidu sekretär, 1971–1976 juhatuse sekretär)

Tunnustus

• 1975 – Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1978 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Vaikimise motiivid")
• 1985 – Isamaasõja ordeni II järk

Kirjandus

• Ülo Tonts. "Gross, Villem". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 96–97

Välislingid

• Villem Gross Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Anneli Kõvamees, "Villem Gross", EWOD (tlk Christopher Moseley)
• Arvo Aun, "Gross, Villem – kirjanik", Virumaa.ee, 10. oktoober 2002
• "Villem Gross vaatab üle oma aja piiride". Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2002
• Eesti Kirjanike Liit, "Villem Gross. In memoriam", EPL, 09.04.2001
• Teet Kallas, "Villem Gross lahkunud", Postimees, 6. aprill 2001
• Villem Gross ETV saatesarjas "Teine lehekülg", saate heliriba, salvestatud aprillis 1979. aastal
• Villem Gross Eesti Raadio saatesarjas "Kodupaik", 14. mai 1977 (saate autor Peeter Hein)
• "Villem Gross: bibliograafiline nimestik", koostaja Maie Gross, Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1971
• Villem Grossi foto, detsember 1971, fotograaf Salomon Rosenfeld, FOTIS (EFA.357.0.84927)