Mine sisu juurde

Jüri Järvet

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Jüri Järvet seeniorist; Jüri Järvet juuniori kohta vaata artiklit Jüri Järvet juunior.
Jüri Järvet
Sünninimi Georgi Kuznetsov
Sünniaeg 18. juuni 1919
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Surmaaeg 5. juuli 1995 (76-aastaselt)
Surmakoht Tallinn, Eesti
Amet teatri- ja filminäitleja
Tegev 1933–1993
Abikaasa Inna Taarna (1948–1958), Astrid Puurand (1958–1995)

Jüri Järvet (kuni 1936 Georgi Kuznetsov; 18. juuni 1919 Tallinn – 5. juuli 1995 Tallinn) oli eesti teatri- ja filminäitleja.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlv

[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Järvet sündis 18. juunil 1919 Tallinnas. 1936. aastani oli ta nimi Georgi Kuznetsov. Jüri ema Jevgenia Kuznetsova siirdus teadmata põhjustel 1920. aastal Moskvasse ja poeg jäi ema tuttava hoolde, kes viis ta hiljem lastekodusse, kus ta oli kuni viienda eluaastani. Sealt võeti ta elama perekonda, kus pereisa oli viinavabriku tööline ja pereema kodune. Kasuema suri, kui Jüri oli kuueaastane. Kasuisa suri 1943. aastal sakslaste okupatsiooni ajal. Peres oli enne teda juba kolm last. Vanem kasuõde oli 23-aastane, tema juba töötas. Noorem kasuõde oli gümnaasiumi lõpu- või eelviimases klassis, hiljem õppis arstiteadust. Kasuvend õppis Tartu Ülikoolis. Vanemad ei adopteerinud Jürit, talle jäi oma nimi. Hiljem elas ta Tallinnas vanema õega kahekesi, isa läks Viljandi veinivabrikusse tööle. Kuigi isa neid toetas, pidid kaks ülikoolis käivat last väga kokkuhoidlikult elama.[1]

Kui Jüri oli 19-aastane, kohtus ta ema õega, kellega nad suhtlema hakkasid. Tädi rääkis talle emast ja natuke ka isast. Tädi, kelle perekonnanimi oli Kuznetsova nagu emalgi, oli emaga kirjavahetuses. Mobilisatsiooni ajal andis tädi Jürile ema aadressi Venemaal Gorkis, kuna Jüri sattus sealsetesse Kunstiansamblitesse. Noormees oli Gorkis juba selle maja ees, kui tema oletatav õde talle vastu tuli ning Jüri mõtles ümber, arvas, et tal pole emaga millestki rääkida ja lahkus.[2]

Esimesed teatrikatsetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Järvet õppis Gustav Adolfi gümnaasiumis ja Tallinna õhtukolledžis. Koolinäitemängudes talle osasid ei antud, kuni ta 4. klassis ise palus "Kevades" Tiugu sõnatut rolli. Järgmise rolli Tuulevanana tegi ta näidendis "Koolikell" 6. klassis käies. 14-aastaselt avanes tal võimalus mängida teiste poistega massistseenis Draamastuudio Teatris. Aastatel 1933–1936 osales Jüri Järvet viies lavastuses: Andres Särevi "Väike lord Fauntleroy", Henrik Visnapuu "Maa-alused", Oskar Lutsu "Kevade", A. H. Tammsaare "Kuningal on külm" ja Heino Anto "Aladdini võlulamp".

Karin Kask: "16-aastaselt lõpetas Järvet koolipoisiaastate päris teatris kaasategemise. Sinna vajati nooremaid. Kui Tallinnas avati 1938. aastal Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool, siis sinna ta ei püüdnudki saada, arvas, et pole usku ega julgust. Ta kartis, et ei tule toime etüüdi mängimisega, mida eksamil nõutakse."[3]

Palka Jüri Järvet neis tükkides osalemise eest ei saanud, tal polnud ka sõnalisi rolle. See-eest võis ta tasuta Draamastuudio Teatri etendusi vaadata.

Sport

[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastal viis tee ta kokku võimlemisõpetaja ja Tallinna Õpetajate Seminari lektori Ernst Idlaga, kes tema koolis võimlemist õpetas. Kuna sportvõimlemine pakkus Jürile huvi, hakkas ta sellega 1933. aastal tegelema. Aastatel 1935, 1936 ja 1937 tuli ta Tallinna koolinoorte meistriks sportlikus võimlemises.[4]

Töökohad

[muuda | muuda lähteteksti]

Sel ajal tekkis riid hea sõbra Voldemar Pansoga. Keegi ei tea, mis täpselt juhtus, aga mõlemad olid kuni surmani teineteise peale solvunud. Olid küll vahel filmides veel koos, kuid sõpru neist enam ei saanud.

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1948–1958 oli Järvet abielus näitleja Inna Taarnaga. Poeg Jüri Järvet juunior sündis 1955. aastal.

1958. aastal abiellus Järvet onkoloog Astrid Puurandiga. Tütar Jana Järvet sündis 1960. aastal.

Jüri Järvet: "Mul on poeg ja tütar, kes kumbki ei tunne õnneks huvi näitleja elukutse vastu."[6]

Rolle

[muuda | muuda lähteteksti]

Teatrirollid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1945 – "Lumekuninganna", Noorsooteater (Karl Vares ja üks röövlitest)
  • "Tom Sawyeri imelikud juhtumused" (Bull Turner)
  • "Surematu" (kehakultuuri instituudi 5. kursuse üliõpilane Komarovski Valentin)
  • Leo Martini nukunäidend "Aastaajad" (külapoiss Praks, Maa-aluste valitseja)
  • 1949 – William Shakespeare'i "Mida soovite", Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi diplomilavastus (Rüütel Andres Tõbinägu)
  • 1949 – Vadim Sobko "Teise rinde taga", Lõuna-Eesti Teater. (Lavastaja); Ameerika ohvitser
  • 1949 – Maksim Gorki "Väikekodanlased", Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi diplomilavastus (Pertšihhin)
  • 1950 – Leonid Zorini "Noorus", Lõuna-Eesti Teater (Nezlobin)
  • 1950 – Villem Grossi "Jää sulab", Lõuna-Eesti Teater (näitejuht)
  • 1950 – Valentina Ljubimova "Lumepall", Lõuna-Eesti Teater (Mr. Biddle)
  • 1952 – Ašah Tokajevi "Peigmehed", Riiklik Draamateater (Muradi)
  • 1952 – Konstantin Trenjovi "Ljubov Jarovaja", Riiklik Draamateater (Pikalov)
  • 1952 – L. Geraskina "Küpsustunnistus", Riiklik Draamateater (Jura Laletin)
  • 1952 – Pavel Maljarevski "Ei sinu ega minu, vaid meie", Riiklik Draamateater (assistent)
  • 1952–1956 estraad Eino Baskiniga
  • 1953 – A. Ostrovski "Balsaminovi abiellumine", Riiklik Draamateater (Balsaminov)
  • A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus Vanapagan", Riiklik Draamateater (advokaat)
  • 1953 – Carlo Goldoni "Osav teenijanna", Riiklik Draamateater (Traccagio, Ottavio teener)
  • 1953 – August Jakobsoni "Kaitseingel Nebraskast", Riiklik Draamateater (notar Karling)
  • 1953 – A. Korneitšuk "Eskaadri hukk", Riiklik Draamateater (Pallaada)
  • 1953 – Marika Baratašvili "Ritsikas", Riiklik Draamateater (Kohta, autojuht)
  • 1954 – Mihhail Lermontovi "Maskeraad", Riiklik Draamateater (Šprihh)
  • 1954 – Ion Luca Caragiale "Kaotatud kiri" (kodanik), Riiklik Draamateater (lavastaja)
  • 1954 – August Jakobsoni "Kaotatud paradiis", Riiklik Draamateater (Räbalapundar)
  • 1954 – Eduard Vilde "Mahtra sõda", Riiklik Draamateater (noor krahv)
  • 1955 – A. H. Tammsaare "Kuningal on külm", Riiklik Draamateater (narr)
  • 1955 – Lev Tolstoi "Elav laip", Riiklik Draamateater (Petuškov, kunstnik)
  • 1955 – Aadu Hindi "Kaugatoma kuningas", Riiklik Draamateater (Kirill Kirillovitš Kiisk)
  • 1955 – William Shakespeare'i "Antonius ja Kleopatra", Riiklik Draamateater (Thyreus)
  • 1956 – Egon Ranneti "Südamevalu", Riiklik Draamateater (Kurn, traktorist)
  • 1956 – Juhan Smuuli "Atlandi ookean", Riiklik Draamateater (Madrus Kass)
  • 1957 – Bernard Shaw' "Südamemurdmiste maja", Riiklik Draamateater (Mazzini Dunn)
  • 1957 – Vladimir Majakovski "Saun" (Issak Belvedanski), Riiklik Draamateater (näitejuht)
  • 1957 – Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia", Riiklik Draamateater (teine ohvitser, kes tuleb tagasi kodumaale; esimene ohvitser, kes tuleb tagasi kodumaale)
  • 1957 – Eduardo de Filippo "Filumena Marturano", Riiklik Draamateater (Alfred Amaroso)
  • 1958 – Maksim Gorki "Jega Bulõtšov", Riiklik Draamateater
  • 1959 – George Cipriani "Mees hobusekronuga", Riiklik Draamateater (Chirico – Ants Eskola dublant)
  • 1959 – Ardi Liivese "Sinine rakett", Riiklik Draamateater (Oskar Kattai)
  • 1960 – Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad", Riiklik Draamateater (Iivari)
  • 1960 – Lev Tolstoi "Hariduse vili", Riiklik Draamateater (kolmas talupoeg)
  • 1960 – Nikolai Pogodini "Kolmas, pateetiline", Riiklik Draamateater (lakk-kingadega härra)
  • 1961 – Ardi Liivese "Siinpool horisonti", Riiklik Draamateater (Vaene-Karu)
  • 1961 – Vratislav Balzeki "Kolmas soov", Riiklik Draamateater (Peeter)
  • 1962 – Henrik Ibseni "Peer Gynt", Riiklik Draamateater (Huku)
  • 1962 – Juri Oleša ja M. Gorjunovi "Kolm paksu", Riiklik Draamateater (Dr. Gaspar)
  • 1962 – Bertolt Brechti "Ema Courage ja tema lapsed", Riiklik Draamateater (Ooberst)
  • 1962 – Ardi Liivese "Millest vaikis prohvet", Riiklik Draamateater (vaarao, Egiptuse valitseja)
  • 1962 – A. H. Tammsaare "Inimene ja jumal", Riiklik Draamateater (Voitinski)
  • 1963 – Ardi Liivese "Viini postmark", Riiklik Draamateater (Martin Roll)
  • 1963 – Valdo Pandi "Avarii", Riiklik Draamateater (Siska-Sass)
  • 1963 – Milan Kundera "Need kelle käes on võtmed", Riiklik Draamateater (Kruta)
  • 1964 – Juhan Smuuli "Kihnu Jõnn", Riiklik Draamateater. Ajalooline Tõde
  • 1964 – Viktor Rozovi "Pulmapäeval", Riiklik Draamateater (Menander Nikolajevitš)
  • 1965 – Eduard Vilde "Tabamata ime", Riiklik Draamateater (Magnus Kull)
  • 1965 – Egon Ranneti "Karikas ja madu", Riiklik Draamateater (patsient)
  • 1966 – Jules Verne'i "80 päevaga ümber maailma", Noorsooteater (Passepartout)
  • 1966 – William Shakespeare'i "Hamlet", Noorsooteater (kuningas Claudius)
  • 1967 – Jean Anouilh' "Antigone", Noorsooteater (Kreon)
  • 1968 – Johann Wolfgang von Goethe "Faust", Draamateater (Mefistofeles)
  • 1971 – Friedrich Dürrenmatti "Romulus Suur", Draamateater (Romulus)
  • 1971 – Anton Tšehhovi "Kirsiaed", Noorsooteater (Firss)
  • 1971 – Jevgeni Švartsi "Alasti kuningas", Draamateater (kuningas)
  • 1972 – Enn Vetemaa "Õhtusöök viiele", Draamateater (isa)
  • 1973 – Max Frischi "Santa Cruz", Draamateater (Doktor)
  • 1973 – Anton Tšehhovi "Kolm õde", Draamateater (Tšebutõkin)
  • 1973 – Samuel Becketti "Krappi viimane lint", Draamateater (Krapp)
  • 1973 – Nikolai Gogoli "Hullumeelse päevik", Draamateater (Poprištšin)
  • 1975 – Vassili Šukšini "Energilised inimesed", Draamateater (Aristarch Kuzkin)
  • 1976 – Enn Vetemaa "Jälle häda mõistuse pärast", Vanemuine (Abraham)
  • 1976 – Leon Kruczkowski "Kuberneri surm", Draamateater (kuberner)
  • 1977 – Konstantin Trenjovi "Ljubov Jarovaja", Draamateater (Pikalov, mobiliseeritu)
  • 1978 – William Shakespeare'i "Hamlet", Draamateater (Polonius)
  • 1978 – Aleksandr Gelmani "Tagasiside", Draamateater (Rolan Matvejevit? Lonšakov, partei oblasti-komitee esimene sekretär)
  • 1979 – Edward Bondi "Bingo", Draamateater (Shakespeare)
  • 1981 – Neil Simoni "Päikesepoisid", Draamateater (Willie Clark)
  • 1984 – A. H. Tammsaare "Armastus ja surm", Draamateater (Sckulz)
  • 1987 – Harold Pinteri "Majahoidja", Draamateater (Davies)
  • 1992 – Samuel Becketti "Krappi viimane lint", Draamateater (Krapp)

Filmirollid

[muuda | muuda lähteteksti]

Telelavastused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1957 – Eduard Bornhöhe "Kuulsuse narrid" (Jaan Tatikas)
  • 1959 – Eduard de Filippo "Varas paradiisis" (Vincenzio)
  • 1962 – K. Gruszezneski "Suur Bobby" (seersant Bobby)
  • 1963 – Juhan Liivi "Vari"
  • 1964 – Vilhelm Mobergi "Kohtunik"
  • 1965 – Rudolf Alleri "Kui me veel noored olime"
  • 1967 – "Mr. Krappi viimane lint" (Krapp)
  • 1967 – Erni Krusteni "Vana Võrukael" (Vana Võrukael)
  • 1968 – Jevgeni Švartsi "Tavaline ime" (Kuningas)
  • 1968 – Paclo Levi "Labürint"
  • 1972 – Sherwood Andersoni "Võidukas muna"
  • 1972 – Juhan Smuuli "Mõrv Rännu teemajas" (isa)
  • 1972 – Jüri Tuuliku "November mere ääres"
  • 1974 – Jerzy Janicki "Juhtum habemeajaja juures" (Lopuch)
  • 1974 – Antoine de Saint-Exupéry "Väike prints"
  • 1974 – Inge Trikkeli "Kuhu jäi Albert?" (Albert)
  • 1983 – Anari jutustuse põhjal Roman Baskini lavastatud "Tema majesteet komödiant" (näitleja Käbirlinski)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Purje 2009: 45
  2. ↑ Purje 2009: 86
  3. ↑ Orav 1974: 17
  4. ↑ Purje 2009: 109
  5. ↑ Purje 2009: 32–598
  6. ↑ Purje 2009: 245–345

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Eesti NSV rahvakunstnik Jüri Järvet" (ülevaade lavategevusest). Eesti Raamat, Tallinn 1974, 17 lk
  • Õie Orav, "Jüri Järvet". Sari Väike filmiraamat, Eesti Raamat, Tallinn 1977, 128 lk (filmograafia lk 122–127)
  • Vastab Jüri Järvet. Vahendanud Reet Neimar ja Vallo Raun – TMK 1983, nr 11, lk 3–11
  • Ыйе Орав, "Юри Ярвет" (творческий портрет: фотоочерк). Союз кинематографистов СССР, Москва 1988, 48 lk
  • Päikesepoisid: Jüri Järvet – 70, Eino Baskin – 60 (valik fotosid) – TMK 1989, nr 6, lk 42–45
  • "Jüri Järvet". Koostaja Reet Neimar. Eesti Draamateater ja Eesti Teatriliit, Tallinn 1994, 39 lk
  • Noore Järveti näitejuhid (Jüri Järveti meenutusi, lindistatud 1990). Vahendanud Reet Neimar – TMK 1994, nr 8/9, lk 38–47
  • Kaljo Kiisk, "Saatusest määratud? Juhusest juhitud? Üks kild Jüri Järveti elutööst". Üles kirjutanud Reet Neimar – TMK 1996, nr 1, lk 31–38
  • Pille-Riin Purje "Narr ja Kuningas" 2009

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jüri_Järvet&oldid=7108035"