Mine sisu juurde

Nipernaadi (film)

Allikas: Vikipeedia

"Nipernaadi" on 1983. aastal stuudios Tallinnfilm režissöör Kaljo Kiisa käe all August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" põhjal valminud road movie, mis kuulub Eesti filmiklassikasse.

Filmi stsenarist oli Juhan Viiding, operaator Jüri Sillart, heliloojad Raimo Kangro ja Andres Valkonen. "Nipernaadist" sai tuntuks üks eesti filmimuusika tuntumaist paladest, Anne Maasiku "Rändaja õhtulaul" Ernst Enno sõnadele,[1] kuigi algselt pärineb see juba Jaan Toominga 1976. aasta teatrilavastusest "Veli Joonatan"[2].

Filmi pikkus on 1 tund ja 30 minutit.[3] See restaureeriti digitaalselt 2007. aastal projekti Eesti Film 100 raames.[4]

Portaalis Rotten Tomatoes oli "Nipernaadi" hinne 2012. aasta 29. augustil 100%.[3]

Huvitavaid seiku

[muuda | muuda lähteteksti]

Esialgu oli nimiosaliseks plaanitud Kaljo Kiisk, siis Juhan Viiding. Prooviti ka Aarne Üksküla ja Lembit Ulfsakit, samuti Arvo Kukumäge ja Mark Soosaart, aga operaator tegi ettepaneku kutsuda proovile Tõnu Kark.

Saksaaegne nikeldatud ratas, millega Nipernaadi filmis sõitis, jättis rattakummi mustrina teeliivale haakriste, mida hoolega ära pühiti.

Millat kehastanud Viire Valdma ei soovinud koos Tõnu Karguga mängida, sest Viire oli solvunud tema peale. Selles stseenis, kus Milla tuleb paljalt veest välja, aeti Tõnu Kark platsilt minema ja seal on hoopis Kaljo Kiisk.

Filmi operaatoril oli kavas filmi lõpuosas tuua Häädemeeste rannale kõndima elus kaamel. Riia loomaaiaga oli vastav kokkulepe juba olemas, kuid ei leitud sobivat transporti.

Osatäitjad

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]