Eino Baskin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eino Baskin (17. juuni 1929 Tallinn11. märts 2015 Tallinn)[1] oli Eesti näitleja ja lavastaja. Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja, osales pikaaegse raadioprogrammi "Meelejahutaja" tootmises, asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodiraamatut.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Baskini isa oli rätsep Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (1905–1984, neiuna Raage) juuksuriäri omanik. Nad abiellusid 1926. aastal, abielu lõppes 1944. aastal.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Baskin lõpetas 1951. aastal Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi. Keskkooli lõputunnistuse puudumise tõttu ta diplomit ei saanud, kuid pääses ainsana oma kursuselt tööle Draamateatrisse.

Töökäik meelelahutuses[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1958–1961 töötas ta mitmes Leningradi komöödiateatris. 1961–1964. aastal oli ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia sõnakunstnik. Menukas konferansjeeaeg 1960. aastate lõpul möödus Eesti ja Venemaa erinevates teatrites. Draamateatris töötas ta näitlejana aastatel 1968–1980. 1973. aastal hakkas Baskin juhtima igapühapäevase raadiosaate "Meelejahutaja" näitetruppi, mida tegi ta peaaegu seitse aastat[2]. 1995. aastal, kui programm lõpetati, oli valminud tuhatkond saadet.

1980. aastal asutas Baskin Vanalinnastuudio ja oli selle pikaaegne juht. Teater suleti 2004. aastal ning trupp koondati, nende hulgas olid Kadri Adamson, Väino Laes, Marika Korolev, Anne Paluver jpt. Baskin jätkas trupi ja tehnilise personaliga, asutades koos Aarne Valmisega 2005. aastal uue teatri – Vana Baskini Teatri.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Baskin oli 1998. aastast alates Eesti Keskerakonna liige. Ta kandideeris 1993., 1996., 2002., 2005., 2009. ja 2013. aastal kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas ning osutus valituks 1996. ja 2002. aastal. Samuti kandideeris Baskin 1999., 2003. ja 2007. aastal Riigikogu valimistel, kuid ei osutunud valituks.[3]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Eino Baskin abiellus 1954. aastal Ita Everiga ning nende kooselust sündis poeg Roman Baskin. Abielu purunes paar aastat hiljem.

Teist korda abiellus ta 1961. aastal Galina Dõrdinaga. Neil sündis tütar Nora, kes suri väikelapseeas. Abielu kestis 38 aastat, kuni Galina surmani.

Kolmanda abielu sõlmis ta 2000. aastal Veera Tolliga. Nende vanusevahe oli 28 aastat.

Eino Baskinil ja Malle Pärnal on tütar Katrin Pärn.

Eino Baskin elas üle kaks südameinfarkti ja istus kahel korral vanglas.[4]

1987. aastal valmis temast dokumentaalfilm "Lend üle mägede" (režissöör Heini Drui) ning 2012. aastal dokumentaalfilm "Baskin" (režissöör Manfred Vainokivi).

Tuntumad rollid[muuda | muuda lähteteksti]

  • D. Fonvizin "Äbarik" (1952) – nimiosa
  • A. Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman
  • H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink
  • N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eino Baskin. "Raudeesriide taga". Perona. Pärnu 1993
  • Eino Baskin. "Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga". Tänapäev. Tallinn 2003
  • Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid I". Tänapäev. Tallinn 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).[5]
  • Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid II". Tänapäev. Tallinn 2007
  • Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid III". Tänapäev. Tallinn 2007
  • "1000 paremat anekdooti". Koostaja Eino Baskin. Fookus Meedia. Tallinn 2009

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Piret Tali "Eino Baskin. Naer läbi pisarate". Fookus Meedia. Tallinn 2009; 2. trükk Tallinn 2009

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Suri Eino Baskin". 2015-03-12. Delfi Publik. Kasutatud 2015-03-12.
  2. Toivo Tootsen. (2012). Minu elu RAMETO-s. Tänapäev. Lk 113. 
  3. http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=baskin
  4. Piret Tali. Eino Baskin. Tallinn 2009, lk. 48 ja 130–131.
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2006. Lk 348

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]