Mine sisu juurde

Suvi (film)

Allikas: Vikipeedia
"Suvi"
Žanr draama, komöödia
Režissöör Arvo Kruusement
Stsenarist Paul-Eerik Rummo
Operaator Jüri Garšnek
Helilooja Veljo Tormis
Peaosades Aare Laanemets
Margus Lepa
Ain Lutsepp
Riina Hein
Kaarel Karm
Monteerija Ludmilla Rosental
Kunstnik Linda Vernik
Toimetaja Kalju Haan
Produtsent Arkadi Pessegov
Filmistuudio Tallinnfilm
Tootja Tallinnfilm
Aasta 1976
Esilinastus 28. märts 1976
Kestus 80 minutit
Riik Nõukogude Liit (Eesti)
Keel eesti
IMDb profiil
Sissekanne Eesti filmi andmebaasis

"Suvi" on Oskar Lutsu jutustuse "Suvi" põhjal valminud Eesti film. See on teine film Arvo Kruusemendi Lutsu-teemalisest filmitriloogiast ("Kevade", "Suvi", "Sügis") ning jälgib sooja huumoriga Paunvere koolilaste edasist käekäiku. Filmi põhirollides on varasemast tuttavad, nüüd juba täiskasvanud näitlejad. Filmi stsenaariumi kirjutas Arvo Kruusemendi ettepanekul Paul-Eerik Rummo Oskar Lutsu jutustuste "Suvi" ja "Tootsi pulm" järgi.

"Suvi" esilinastus Eesti kinodes 1976. aasta märtsi lõpus. Esimese kuu ajaga kogus film ajalehe Edasi andmeil Tartus 70 323 vaatajat. Esimesel linastusaastal vaatas "Suve" Eestis üle 470 000 inimese. Kõige paremaid tulemusi andis "Kevade" ja "Suve" koos näitamine.[1]

Filmi restaureeritud versioon esilinastus 10. novembril 2011 kinos Artis.[2]

Venemaal mõisavalitsejaks õppinud Joosep Toots saabub tagasi Paunverre, koos uute ideede ja plaanidega. Tagasitulekut põhjendab Toots halva tervisega, tema ishias vajab hädapärast ravi. Kohtumine Paunvere vanade tuttavate kellamees Lible, Jorh Adnieli Kiire, papa Kiire, köster Julk-Jüri, endiste koolikaaslaste ja teistega elustab tema mälestusi koolipõlvest. Kooliõde Raja Teele paneb küll Tootsi südame kiiremini põksuma, kuid esialgu on Kiir kosimisplaanidega temast ette jõudnud. Paunvere apteekrilt kuuldud elutarkus annab Tootsi mõtetele teise suuna - isakodus oleks vaja hooneid kohendada ning talupidamises uuendusi teha. Rätsep Kiir soovib Tootsi ametivennaks saada ning alustada põllupidamise ja "karjavirtsahvti" õppisega, sest Teele teatab talle otsusest abielluda ainult põllumehega. Paraku läheb Kiire Venemaal mõisavalitsejaks saamise sõit luhta, sest ta varastatakse sõidu ajal paljaks. Tagasi saabunud Kiirele soovitab Teele minna Tootsi juurde sulaseks, mida toetab ka vana Kiir, sest reisil saadud kahju tahab hüvitamist. Kuid mõisavalitseja teooria- kui praktikaõpingud jäävad Tootsi Ülesoo talus Kiirele lühikeseks. Ülesoo peremees otsustab talu poja nimele kirjutada ja ise vanaduspõlve pidada. Toots küsib talu arendamiseks pangast laenu, kuid on vaja kindlaid käendajaid. Toots saab poolvägisi siiski käendusallkirja Tõnissonilt ja asjad hakkavad liikuma. Vahepeal Kiirele korvi andnud Teele pakub ennast talle ootamatult ise pruudiks. Pulmade eelõhtul tabab Teelet aga nukrusehoog, sest Arno Tali on taas Pauveres käimas. Sellest tekib arusaamatus pruutpaari vahel, millest kuulda saades ei varja Kiir oma kahjurõõmu. Siiski lõpeb kõik Joosep Tootsi ja Raja Teele kirikliku laulatusega ning pulmapeoga Ülesoo talus.[2]

Osatäitjad

[muuda | muuda lähteteksti]
Filmi "Suvi" tegelased 1976. aastal Harju mäel. Aare Laanemets (Toots) ja Margus Lepa (Kiir)

Filmi saamisest

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Lavastaja ja stsenarist olid algusest peale ühel meelel, et "Suves" peavad tingimata mängima samad noored, kes "Kevades". Osa filmi toimetuskolleegiumi liikmeid aga leidis, et pole vaja jätkata samade tegelastega, kes mängisid "Kevades". Nii tegid proovivõtteid ka Merle Talvik Teele, Lembit Peterson Tootsi ja Urmas Kibuspuu Kiire osas. Arvo Kruusement: "Nad oleks võinud tõesti mängida, head näitlejad kõik. Aga siis kadunuks seos "Kevadega" ja see oleks olnud üks teine film, mitte see, mida mina tahtsin teha."[1]
  • Jaanuaris 1975 määratakse filmi peakirjaks "Tootsi pulm". Tallinnfilmi peatoimetaja Lembit Remmelgas toetab Arvo Kruusemendi veendumust, et film tuleb teha samade osatäitjatega, kes mängisid "Kevades", kuid leiab samas, et filmis tuleb kasutada lõike "Kevadest".[2]
  • Ettepaneku põhjenduseks oli, et need lõigud loovad sideme eelmise filmiga ja ühtlasi aitavad maha võtta Moskva kuraatorite kahtlusi kulakluse kohta, sest selgelt oli tegemist tavaliste talulastega. Tagantjärele on Arvo Kruusement kahetsenud "Kevade" tagasivaatelõikude kasutamist, kuna need rikuvad filmi dünaamikat.[1]
  • Aprillis 1975 otsustas toimetuskolleegium esitada filmi "Aeg läheb, aga õnn ei kao" režiistsenaariumi NSV Liidu Riiklikule Kinokomiteele kinnitamiseks. Pealkirja muutusele selgitust ei antud. Goskino andis režiile oma kinnituse. Sama aasta sügisel taastati filmi nimeks "Suvi".
  • Võtteperiood kestis aprillist septembrini 1975. Ebakvaliteetse filmilindi tõttu tekkis aga rohkelt praaki ja tuli teha palju ümbervõtteid. Näiteks kabelimäe episood, kus Teele Tootsi kosib, tuli uuesti võtta. Kuid ümbervõtte ajal olid puudel juba kollased lehed, osa puid oli raagus ning ajaliselt ei saanud kuidagi järgneda suvised pulmad. Seega tuli pulmade uus filmimine teostada hoopiski talvel.[1]
  • Filmi esimese variandi läbivaatamisel Tallinnas olnud Moskva Kinokomitee esindaja nägi "Suves" puhast kulakluse propageerimist, sest kaks kulakuvõsukest lähevad ju paari ning kulaklus suureneb veelgi. Samuti märkas ta, et peategelane Toots ekspluateerib rängal moel küla ainsat proletaarlast (Liblet). Lisaks ei sobinud, et eesti talumeeste hobused olid liiga ilusad. Moskvas läbivaatust juhtinud kinokomitee aseesimees aga ei teinud ühtegi märkust, öeldas vaid: ""Arvo Antonovitši filmides on kõik ilus, isegi hobused!"[1]
  1. 1 2 3 4 5 Aeg läheb ja „Suvi” saab meile üha armsamaks. epl.delfi.ee, 27. juuli 2012
  2. 1 2 3 Suvi. Eesti filmi andmebaas.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suvi_(film)&oldid=7041831"