Juhan Smuul

Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.

Juhan Smuuli sünnitalu Koguval. Aastal 2007 asub seal Muhu Muuseum

Elukäik

Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus.

Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.

Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.

Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.

Aastatel 1951–1953 oli Kirjanike Liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.

Juhan Smuul oli NSV Liidu Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja Eesti NSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige.

Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957–1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960.

Looming

• "Tormi poeg" (poeem, 1947)
• "Järvesuu poiste brigaad" (1948)
• "Poeem Stalinile" (1949)
• "Mina – kommunistlik noor" (1953)
• "Kirjad Sõgedate külast" (1955)
• "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959)
• "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963)
• "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957)
• "Muhu monoloogid" (1968)

Luulekogud

• "Karm noorus" (1946)
• "Et õunapuud õitseksid" (1951)
• "Mere ja taeva vahel" (1959)

Näidendid

• "Atlandi ookean" (1957)
• "Lea" (1960)
• "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965)
• "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965)
• "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969)

Tunnustused

• Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950
• Stalini preemia 1952
• Eesti NSV teeneline kirjanik 1955
• Lenini preemia 1961
• Eesti NSV rahvakirjanik 1965

Mälestuse jäädvustamine

Juhan Smuuli monument Muhu saarel

19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues.

Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel ja Juhan Smuuli tänav Kuressaares.

Isiklikku

Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid.

Kirjandus

• Ülo Tonts, "Juhan Smuul" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Raamat, Tallinn 1979
• Jaan Undusk, "Stalinismi müstilised ja maagilised märgid: Juhan Smuuli Poeem Stalinile oma retoorilises ümbruses" – Akadeemia 1994, nr. 9, lk. 1863

Välislingid

• Muhu Muuseumi koduleht
• Ülo Tuulik. "Valus valgus" (Juhan Smuul 75) – Postimees, 19. veebruar 1997
• Teet Kallas. “Müüt ja elekter.” (Juhan Smuuli komnoorte löökehitust kirjeldavast poeemist “Järvesuu poiste brigaad", 1948). – Postimees, 19. aprill 1999
• Lembit Remmelgas. Juhan Smuul unustas “Poeemi Stalinile” käsikirja Moskva rongi – Õhtuleht, 11. august 2000
• Toop õlut rahva- ja naljamees Juhan Smuuliga Eesti Päevaleht, 15. veebruar 2002
• Ajaloolane soovitab Smuuli tänava nime muuta DELFI.ee, 27. aprill 2010
• Juhan Smuul – vastuoluline mees vastuolulisest lähiminevikust Saarte Hääl, 18. aprill 2011