Keri

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Keri (täpsustus).

Keri
Keri saar 2010.JPG
Ümbritseb Soome laht
Koordinaadid 59° 41′ 57″ N, 25° 1′ 16″ Ekoordinaadid: 59° 41′ 57″ N, 25° 1′ 16″ E
Pindala 2,9 ha
Pikkus 400 m
Laius 100 m
Rannajoone pikkus 930 m

Keri (rootsi keeles Kockskär) on Eestile kuuluv saar Soome lahes. See on Pranglist veidi rohkem kui 6 km põhja pool ja üks Eesti põhjapoolseimaid saari.

Keri saare pindala on vaid 2,9 hektarit. Saar on madal ning kaetud munakivide, kruusa ja vähesel määral ka liivaga. Kividerohke on ka saart ümbritsev meri.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda kirjeldati saart aastal 1623.

Tuletorn[muuda | muuda lähteteksti]

Keri tuletorn
Next.svg Pikemalt artiklis Keri tuletorn

1719. aastaks valmis Peeter I käsul ehitatud majakas. Praegu näitab laevadele tuld 1803. aastal ehitatud tuletorn. Torni metallist pealisehitis on paigaldatud 1857. 1991. aasta suvel märgati, et tol ajal Nõukogude Liidu hüdrograafiateenistuse valduses olnud tuletorni müürist on suur osa alla varisenud.

Saarel on elanud vaid tuletornivahtide perekonnad. Viimane majakavaht lahkus saarelt septembris 2002. Praegu töötab tuletorn automaatrežiimil. Energiaallikateks on tuulegeneraator ja päikesepatareid.

Maagaas[muuda | muuda lähteteksti]

Saarel oli kaev, kust sai soolase maitsega vett. Seetõttu tehti sinna peagi puurkaev. Vee asemel hakkas puuritud august välja pääsema hoopis suure rõhu all olnud maagaas, mis süttis. Gaasi hakati 1906 kasutama, paigaldati vajalikud torud ja ventiilid. Esimest korda maailmas kasutati tuletorni valguse saamiseks gaasi. Hakkas tööle esimene looduslikul gaasil töötav pliit Eestis. 1912 purustas gaas pursetega gaasi kasutamise vahendid ning pärast kogu saart väristanud tõukeid gaasi eraldumine lakkas. Kogu saarel leidunud maagaasi jaoks ehitatud seadmestik osutus kasutuks. Torud ja tsistern läksid endise majakavahi poja Heino Kauküla mäletamise järgi vanametalliks ning allveelaevade Lembit ja Kalev rahastamiseks.[viide?]

Ka Pranglilt on leitud gaasi, Aksi ja Rammu all on seda samuti.

Mälestusmärk Kalevale[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusmärk Kalevale

14. juunil 1940 tulistati saarest põhjas alla Soome reisilennuk Kaleva. 14. juunil 1993 püstitati Finnairi rahalisel toel Kaleva huku mälestuseks Kerile mälestusmärk.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]