Järva maavalitsus

Allikas: Vikipeedia
Järva Maavalitsus
Rüütli tänav Paides. Vasakul on näha Järva Maavalitsuse hoonet
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 2018
Peakorter Paide
Asukoht Rüütli tänav 25, Paide
Tegevuspiirkond Järva maakond
Juht Järva maavanem

Järva Maavalitsus oli Järva maavanemat teenindav riigiasutus, mis asub Paides. Viimane Järva maavanem oli Alo Aasma.[1]

Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2018.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Järva maakonnavalitsus
Järva Maavalitsus
Eesti Omavalitsuse Järva Maavalitsus
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1941; 1941–1944
Tüüp Kohaliku omavalitsuse asutus, maavalitsus
Peakorter Paide
Asukoht Tallinna tänav 6[3], Paide
Tegevuspiirkond Järva maakond
Järva maakonnavalitsuse esimees Johannes Kreideberg
Viktor Tomberg
Jakob Sõnajalg
Järva ajutise maavalitsuse esimees Jakob Sõnajalg[4]
Mihkel Hansen
Juhan Kaarlimäe
Järva maavanem Juhan Kaarlimäe
Hugo Juhvelt
Peaorgan Järva maakonnanõukogu
Järva maavolikogu

1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”. Eestimaa kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta.

Eestimaa kubermangu Järva maakonna Maakonnavalitsuse esimees[5] oli 1917. aastal Johannes Kreideberg.

Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine[6].

1927. aastal muudeti maakonnavalitsused, maavalitsusteks ja maakonnanõukogud, maavolikogudeks.

Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega, ning tegutsesid ajutised maavalitsused. 1. mail 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi taasasutati maakonnaomavalitsused.

1938. aastal valiti Järva maavolikogu liikmeiks: N. Waldmaa (Esna vallavanem), J. Areng (Võhmuta), A. Paalpere (Kirna) A. Perandi (Ambla), Tammrts (Albu), Lesi (Särevere), A. Aas (Väinjärve), A. Luht (Rakke), N. Hallimaa (Vajangu), Türi linnavanem Ants Viirmaa ja Tapa linnavanem Jaan Maidre[7].

8. märtsil 1940. aastal valisid 13 vallavanemat ning Türi ja Tapa linnavanemad Järva maavolikogu ja maavolinikeks valiti: Jaan Ainvere Säreverest, Karl Õunapuu Amblast, August Oli Lehtsest, Jakob Arnos Koigist, Richard Hallimaa Vajangult, Albert Suurkivi Väinjärvelt, Richard Valdmaa Karedalt, Jaan Krass Paidest, Voldemar Nõukas Võhmutast ning Türi linnavanem Ants Viirmaa ja Tapa linnavanem Jaan Maidre[8].

Järva maavanem[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Järva maavanem

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]