Ageri
| Ageri | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 11,8 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 32 (31.12.2021)[2]
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 1100[3] | |
| Koordinaadid: 59° 5′ N, 25° 46′ E | |
  | |
 |
Ageri (kohakääne Agerisse[4]) on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Albu valda.
Seisuga 1. jaanuar 1998 oli elanikke 69, 1. jaanuaril 1999 oli elanike arv 67. 2000. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel elas külas 52 inimest. Seisuga 19. august 2002 oli elanikke 58.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ageri külas on linnamägi, mida kutsutakse Suurmäeks. Selle juures on teada kaks ohvrikohta.
Ageri nimi on tõenäoliselt sama päritolu kui Hageri nimi. Agerit esmamainiti 1447 kujul Ackers. 1732. aastast pärineb nimekuju Haggeri. Hiljemalt 1553 rajati küla juurde Ageri mõis saksakeelse nimega Aggers. Kuni 1639 kuulus Ageri Järva-Jaani kihelkonda, hiljem Järva-Madise kihelkonda. 1553 esmamainiti Ageri lähedal asunud Arve küla, mida näiteks 1586 kirjutati kujul Arffve. See nimi kadus 17. sajandi lõpuks. On võimalik, et algne Ageri küla liideti Ageri mõisaga ja see nimi kandus üle endisele Arve külale.[4]
Ageri küla põhjaosa oli 18. sajandist 20. sajandi alguseni eraldi Põlma küla, näiteks 1686 nimetati talu, kus elas Polma Tomas, ja 1739 nimetati juba Polma küla.[4]
Ageri küla idaosas paiknes veel 20. sajandi esimesel poolel Lamba saunaküla ehk Lammasküla, mis loodi kõrtsist tekkinud talu juurde. 1774 nimetati talumeest Lamba Hans ja 1796 Emalamba kõrtsi.[4]
1920. aastatel moodustati endistele mõisa maadele asundus, mis liideti sajandi keskpaiku külaga.[4]
Ageri perekonnanimed on olnud Baum (Paum), Ellmann (Elman), Issi (Isi), Kangur, Karro (Karu), Kask, Kaunisaar (Kaunissaar), Kirschbaum (Kirsbaum), Kotkas, Kuusk, Laast, Martens, Messilanne (Mesilane), Mets, Michelsen (Mihelsen), Nugga (Nuga), Ohhakas (Ohakas), Orrawas (Oravas), Otsa, Pilw (Pilv), Raudsep (Raudsepp), Rebbane (Rebane), Reino (Reinu), Schneider (Shneider), Seppik (Sepik), Sinnikas (Sinikas), Tommingas (Toomingas), Waht (Vaht), Waino (Vainu, Vaino), Weinberg (Veinberg), Wiol (Viol).
Nõukogude ajal kuulus küla Kaardiväelase kolhoosi. Lisaks külale eristati Ageri asundust. Aastal 1967 elas mõlemas kokku 106 inimest.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Külas asub Preesi talu, kus 2004. aasta seisuga kasvatati teravilja ja Šoti mägiveiseid. Sama aasta seisuga oli talul 84 ha maad, sellest haritavat maad 77 ha ja metsa 7 ha.[5]
Ageris on ka Aedniku talu ja ka Tänava talu.
Tänavad on valgustatud. Kauplust ei ole.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 27.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator.
- 1 2 3 4 5 Eesti kohanimeraamat, lk. 28
- ↑ Eesti parimad talud 2004. aastal. ETKL, arhiiviversioon seisuga 6.06.2007.
