Iraani ajalugu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Iraani ajalugu (ehk Pärsia ajalugu) on tihedalt seotud ümberkaudsete piirkondade ajalooga, alates Egiptusest ja Mesopotaamiast ning lõpetades Kesk-Aasia ja Indiaga. Kuna tänapäeva Iraani on suure osa vältel selle ajaloost nimetatud Pärsiaks, on Iraan ja Pärsia ajaloolises mõttes sünonüümid.

Iraani mõjuulatus 1. sajandil eKr. Partia (peamiselt lääneiraani keelte ala) on kujutatud punasega, Sküütia mõjuala (peamiselt idairaani keelte ala) oranžiga.

Iraani platoo edelaosas asunud Eelam kuulus varasest pronksiajast saati Vana-Lähis-Ida kultuuriareaali. Iraani suurriik sai alguse rauaajal, pärast iraani rahvaste sissetungi. Antiikajal järgnesid Meedia, Ahhemeniidide riik, Partia ja Sassaniidide riik.

Pärast Iraani tõusu suurriigiks[1][2] vallutati seda sajandite jooksul korduvalt ning riigi territoorium muutus oluliselt. Iraani tungisid kreeklased, araablased, seldžuki türklased, mongolid ja teisedki rahvad. Siiski säilitas Iraan oma identiteedi eraldiseisva poliitilise ja kultuurilise piirkonnana.

Iraan on üks maailma vanemaid tsivilisatsioone, mille pidev areng on jätkunud tänapäevani. Esimesed asulad Iraanis rajati ligikaudu 4000 eKr.[3] Meedlased ühendasid Iraani kui rahva ja impeeriumi 625 e.m.a.[4][4] Ahhemeniidide riik (550–330 e.m.a) oli esimene Iraani suurriikidest, mis valitses laiu alasid Balkani poolsaarest Põhja-Aafrika ja Kesk-Aasiani. Neile järgnesid Seleukiidide riik, Partia ja Sassaniidide riik, mis valitsesid Iraanis ligi 1000 aastat.

Islami vallutus Pärsias (633–656) ja Sassaniidide riigi lõpp oli Iraani ajaloo murdepunkt. Pärsia islamiseerimine 8.–10. sajandil viis zoroastrismi languseni Pärsias. Varasemate Pärsia tsivilisatsioonide saavutused ei läinud siiski kaotsi, vaid hõlmati suuresti uude islami tsivilisatsiooni.

Pärast sajanditepikkust elu võõrvõimude ja lühiealiseks jäänud kohalike dünastiate all liitis Iraani 1501. aastal taas sõltumatuks riigiks Safaviidide dünastia, kes kehtestas riigiusuna ši-iitliku islami.[5] See oli oluline muutus islami ajaloos.[6] 1501–1979 oli Iraan monarhia, mida peaaegu katkematult valitsesid šahhid või imperaatorid. 1979. aastal toimunud Iraani revolutsioon kukutas monarhia ning tegi Iraanist 1. aprillil 1979 islamivabariigi.[7][8]

Esiaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldkarikas Iraagi Rahvusmuuseumis, I aastatuhande I pool eKr.
Arg-e Bam enne 2003. aasta maavärinat.
Chogha Zanbil on üks vähestest tsikuraatidest väljaspool Mesopotaamiat ning maailmas kõige paremini säilinud.

Paleoliitikum[muuda | muuda lähteteksti]

Vanimad arheoloogilised leiud Iraanis on leitud Kashafrudist ja Ganj Parist ning pärinevad vanemast kiviajast. Leidude seas on ka neandertallaste Moustier' kultuuri kivist tööriistu.[9]Enamik neandertallaste kultuuri jäänuseid pärineb keskmisest kiviajast, peamiselt Zagrose piirkonnast ja vähemal määral Kesk-Iraani leiukohtadest nagu Shanidari, Kobehi, Kunji, Bisetuni, Tamtama, Warwasi ja Yafteh' koobas.[10] Nooremat ja hilist kiviaega tuntakse eelkõige Zagrose piirkonna Kermanshah' ja Khoramabadi koobast ning mõne Alborzi mäestiku ja Kesk-Iraani leiukoha põhjal.

Neoliitikumist halkoliitikumini[muuda | muuda lähteteksti]

Teppe Sarabist Kermanshah' provintsis on leitud ka 9000 aasta vanuseid inimeste ja loomade kujukesi.[9]Kaheksandal aastatuhandel hakkasid Iraanis kujunema põllumajanduslikud ühiskonnad nagu Susiana varaseim küla Chogha Bonut[11][12], kas siis pärismaise arengu või välismõjude ajel.[13] Umbkaudu samal ajal valmistati samuti Lääne-Iraani jäävas Ganj Dareh's savinõusid, inim- ja loomakujukesi.[13] Iraani edelaosa kuulus Viljakasse Poolkuusse, kus kasvas enamik olulistest teraviljadest. Küladest nagu Susa (nüüdseks linn, mis eksisteerib alates 7000 e.m.a)[14][15] ja asulaist nagu Chogha Mish, mis sai alguse 6800 e.m.a[3][16], on Zagrose mägedes toimunud väljakaevamistel leitud 7000 aasta vanuseid veinikanne[17] (nüüdseks on need Pennsylvania ülikoolis) ning 7000 aasta vanuste asulate varemeid nagu Sialk. Noorema kiviaja asulaist on Iraanis peamised Zayandeh Rudi jõe kultuur ja Ganj Dareh.

Vanaaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmandal aastatuhandel eKr tekkis Eelami riik, mille pealinn oli Susa. Elami hävitasid 639 e.m.a assüürlased. 9. sajandil eKr elasid seal läänes meedlased ja lõunas iaanlased, kes olid indoeuroopa päritolu. Kyaxarese (625–585 e.m.a) ajal kujunes Meediast suurriik, toimus Assüüria hävitamine ja ühtlasi tungis ta Väike-Aasias Halyese jõeni. Pärslased, keda valitses ahhemeniidide dünastia, Susa lähistele. 550 eKr võitis Kyros II (valitses 559–529) Meedia kuningat ning vallutas Ekbatana ja 539 eKr Babüloni. Kambyses II (valitses 529–522) liitis Iraani riigiga ka Egiptuse ning võttis oma käsutusse Foiniikia laevastiku.[18]

Seleukiidide riik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seleukiidide riik. (312–63 e.m.a)
Next.svg Pikemalt artiklis Partia.

Sassaniidide riik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sassaniidide riik. (224–651)

Sassaniidide riiki valitses Sassaniidide suguvõsa aastatel 224–651. Riigi rajas ning dünastiale pani aluse Ardashir I. Sassaniidide riik hõlmas tänapäeva Iraagi, Iraani, Afganistani, Ida-Süüria, Kaukaasia maa-alad ning piirkondi Türgis ja Araabia poolsaarel.

Keskaegne Iraan[muuda | muuda lähteteksti]

Araabia kalifaat[muuda | muuda lähteteksti]

Araablaste kalifaadi laienemine:
██ Muḩammad (622632)
██ Neli esimest kaliifi (Rashidun, 632661)
██ Umaijaadid (661750)

Kaliif (632–634) Abū Bakri ajal alustati naabermaade vallutamisi, sooritati retki Sassaniidide Mesopotaamiasse ja Süüriasse. Kalifaadi tegelik rajaja oli ‘Umar (634–644), tema juhtimisel vallutati Khālid ibn al-Walīdi poolt Bütsantsilt Vahemere-äärsed kristlikud Damaskus (635) ja Süüria (636), Palestiina (638), Egiptus (639–641) ja Kürenaika ning Tripoli (643).

637. aastal purustati Kadisija lahingus Sassaniidide riik ja 642. aastal tungiti Taga-Kaukaasiasse. Esimese Umaijaadide dünastiast kaliifi ‘Uthmān ibn ‘Affān (644–656) ajal vallutasid araablased 651. aastaks lõplikult Pärsia.

Next.svg Pikemalt artiklis Kalifaat., Rashiduni kalifaat (632–661), Umaijaadide kalifaat (661–750)
Next.svg Pikemalt artiklis Abbassiidide kalifaat. (750–1258)

Samaniidid[muuda | muuda lähteteksti]

Safariidide valitsetud alad, ca 900

Samaniidid olid tadžiki päritolu dünastia aastatel 819–999, kes valitsesid Abbassiidide kalifaadi nimel aastatel 875–999 Khorāsāni (Kirde-Iraan), Samarkandi, Buhhaara, Herāti, Mavarannahri ja Põhja-Iraani hõlmanud aladel.

Next.svg Pikemalt artiklis Samaniidid.

Tahiriidid[muuda | muuda lähteteksti]

Tahiriidide Horasan

Tahiriidid olid Kirde-Iraani (Horasani) emiiridünastia 821–873, kes olid tegelikult Bagdadist sõltumatud, nende ajal algas araablaste vallutuste tõttu purustatud Pärsia kultuuri taaselustumine.

Next.svg Pikemalt artiklis Tahiriidid.

Safariidid[muuda | muuda lähteteksti]

Safariidide valitsetud alad 861-1003

Safariidid olid Ida-Iraani alade valitsejad alates. 866. aastast, millele nad lisasid veel vallutatud alad Loode-Indias, Kābuli orus, Sindi, Tocharistani, Makrani (Baluchistan), Kermāni ja Fārsi; Tahiriidide alistamise ja Khorāsāni vallutamisega 873. aastal, saavutas Safariidide impeerium oma suurima ulatuse.

Safariifide ja Abbassiidide vahelise Dayr al-ʿĀqūl lahingu asukoht

Sõda Abbassiidide Bagdadi kalifaadi vastu 876. aastal lõppes aga kaotusega Dayr al-ʿĀqūl lahingus. Sõda Samaniidide vastu Transoxania pärast lõppes aga kaotusega 900. aastal.

Next.svg Pikemalt artiklis Safariidid.

Seldžukkide sultanaat[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seldžukkide sultanaat., Seldžukid

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://anthropology.net/user/kambiz_kamrani/blog/2006/12/05/engineering_an_empire_the_persians
  2. Persia and the Greeks. Persian Fire: The First World Empire
  3. 3,0 3,1 Xinhua, "New evidence: modern civilization began in Iran", 10 Aug 2007, retrieved 1 October 2007
  4. 4,0 4,1 http://www.britannica.com/ebc/article-9371723 Encyclopædia Britannica Concise Encyclopedia Article: Media
  5. R.M. Savory, Safavids, Encyclopedia of Islam, 2nd edition
  6. "The Islamic World to 1600", The Applied History Research Group, The University of Calgary, 1998, retrieved 1 October 2007
  7. Iran Islamic Republic, Encyclopædia Britannica retrieved 23 January 2008
  8. Encyclopædia Britannica 23 January 2008
  9. 9,0 9,1 http://www.pbase.com/k_amj/tehran_museum retrieved 27 March 2008
  10. J.D. Vigne, J. Peters and D. Helmer, First Steps of Animal Domestication, Proceedings of the 9th Conference of the International Council of Archaeozoology, Durham, August 2002, ISBN 1-84217-121-6
  11. EXCAVATIONS AT CHOGHA BONUT: THE EARLIEST VILLAGE IN SUSIANA, IRAN, by Abbas Alizadeh – The Oriental Institute and the Department of Near Eastern Languages and Civilizations The University of Chicago
  12. http://www.iranicaonline.com/articles/neolithic-age-in-iran
  13. 13,0 13,1 "Iran, 8000–2000 BC". The Timeline of Art History. The Metropolitan Museum of Art. Oktoober 2000. Vaadatud 09.08.2008. 
  14. Iranian official urges approval of Susa demarcation, http://www.payvand.com/news/08/sep/1019.html
  15. Ancient Near Eastern art by Dominique Collon
  16. Chogha Mish (Iran), By K. Kris Hirst – http://archaeology.about.com/od/cterms/g/choghamish.htm
  17. Research
  18. Antiigileksikon, II. Tallinn, 1983. Lk. 214.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nasr, Hossein (1972). Sufi Essays. Suny press. ISBN 978-0-87395-389-4. 
  • Abrahamian, Ervand (2008). A History of Modern Iran. Cambridge University Press. ISBN 0521821398. 
  • Cambridge University Press (1968–1991). Cambridge History of Iran. (8 vols.). Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 0521451485. 
  • Daniel, Elton L. (2000). The History of Iran. Westport, Connecticut: Greenwood. ISBN 0313361002. 
  • Del Guidice, Marguerite (August 2008). "Persia – Ancient soul of Iran". National Geographic Magazine. 
  • Olmstead, Albert T. E. (1948). The History of the Persian Empire: Achaemenid Period. Chicago: University of Chicago Press. 
  • Van Gorde, A. Christian. Christianity in Persia and the Status of Non-Muslims in Iran (Lexington Books; 2010) 329 pages. Traces the role of Persians in Persia and later Iran since ancient times, with additional discussion of other non-Muslim groups.
  • Benjamin Walker, Persian Pageant: A Cultural History of Iran, Arya Press, Calcutta, 1950.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]