Hall in Tirol

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vapp
Hall in Tiroli paiknemine Innsbrucki ringkonnas
Silmapiiril Karwendeli mäestik
Tänav vanalinnas, taustal Bettelwurfi mägi

Hall in Tirol on linn Innsbrucki ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, 574 m kõrgusel merepinnast. Linna pindala on 5,54 km². 1. jaanuaril 2011 elas seal 12 695 inimest. Linn asub umbes 5 km Innsbruckist idas Inntalis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Halli Tirooli krahvkonnas on esmakordselt mainitud kui salina (soolatehas) Thauri lossi juures 1232. aasta dokumendis. Praegune nimi pärineb aastast 1256, ning sarnaselt Halle, Halleini, Schwäbisch Halli ja Hallstatti nimega tuleneb keldi sõnast soola kohta.

Alates 13. sajandist moodustas Absami soolakaevandus Halli orus linnast põhjas linna ja selle ümbruse peamise tööstuse. Esimene stoll asutati 1272. aastal Tirooli krahvi Meinhard II käsul, kust soolvesi suunati 10 km pikka torujuhet pidi aurustamistiiki Hallis. Soolatööstuse tähtsus, mis eksportis kaupa Šveitsi, Schwarzwaldi ja Reini orgu, peegeldub Halli vapil, kus on kaks lõvi hoidmas soolatünni. 1303. aastal sai Hall linnaks. Sellega kaasnevad õigused, samuti kaubandustegevus Hallist allavoolu Innil ja Doonaul, muutsid selle juhtivaks turuks ja kauplemiskohaks Põhja-Tiroolis. Areng sai tõsise tagasilöögi 1447. aastal, kui suur osa ülalinnast hävis tulekahjus. 1477. aastal sai linn müntimisõiguse, kui Tirooli rahapada koliti Meranost Halli. 1486. aastal vermiti siin esimene kõrgekvaliteetne hõbetaaler, dollari eelkäija. 16. sajandil juurutas rahapada Hallis ka maailma esimese automaatse vermimismasina. Täna toimub selle revolutsioonilise masina rekonstrueerimine Halli rahapaja muuseumis Burg Haseggis.

15. ja 16. sajandil oli Hall üks Habsburgide monarhia kõige tähtsamaid linnu. Sel ajal ehitati palju kirikuid, kloostreid ja konvente, mis kujundavad endiselt linna välimust. Täna on Hall suurim puutumata vanalinn Austria lääneosas.

Habsburgide monarhia ajal loodi Hallis sõjaväegarnison. See koos suure kaubarongijaamaga sai Teise maailmasõja ajal raske pommitamise sihtmärgiks, mis hävitas rongijaama, kuid jättis vanalinna peaaegu puutumata.

Aastatel 1938–1974 oli linna nimi Solbad Hall – osis "Solbad" kaotati linna nimest mõni aasta pärast soolakaevanduse sulgemist 1967. aastal.

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Kliimatüübis domineerib talvine hooaeg, pikk, kibedalt külm periood lühikeste ja selgete päevadega, suhteliselt vähe sademeid enamasti lumena, ja väike õhuniiskus. Köppeni kliimaklassifikatsiooni alamtüüp sellele kliimale on "Dfc" (mandriline lähisarktiline kliima).

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]