Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Allikas: Vikipeedia
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519

Maximilian I (22. märts 145912. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Maximilian sündis Saksa-Rooma keisri Friedrich III ja Portugali Leonori pojana.

Ta abiellus Burgundia pärijanna Mariega ning sai nõnda Habsburgide valdusesse Madalmaad. Maximilian I tegeles aktiivselt ja edukalt nii sõja, poliitika kui ka rüütliromantikaga, mistõttu teda kutsuti ka Viimaseks Rüütliks. Ta pani aluse Habsburgide hegemooniale Euroopas.

1477 sai ta oma naise kõrval Burgundia kaasvalitsejaks, ehkki kaotas peagi enamiku sellest Prantsusmaale. 1478 sündis ta poeg Philipp Ilus (1478–1506), kellest sai pärast ema ootamatut surma 1482. aastal Burgundia hertsog ja hiljem Kastiilia kuningas Felipe I nime all (1504–1506).

1480 sündis Maximilianile tütar Margarethe (1480–1530), kellest sai Maximiliani pojapoja Karl V ajal Madalmaade asehaldur. 1486. aastal lasi isa Maximiliani Saksa kuningaks valida, et tema troonijärglus kindlustada. 1491. aastal jagati Burgundia Senlis' leppega Prantsusmaa ja Maximiliani vahel ametlikult.

Maximilian I sõdis Prantsusmaaga, püüdes tagasi võita Burgundia südaalasid, kuid edutult. Itaalias oli ta prantslaste vastu edukam, võites Habsburgide poolele Milano jt. piirkondi. Ta suutis tõrjuda ka prantslaste katsed vallutada Madalmaid. 1508 võttis endale ise Saksa-Rooma keisri tiitli ("valitud Rooma keiser"), olles seega esimene keiser, keda ei krooninud paavst. 1511. aastal mõtles paavstiga tülli läinud Maximilian tõsimeeli ise paavstiks kandideerimisest, kuid reaalpoliitilised olud ei lasknud sellel soovunelmal tõeks saada.[1]

Sõjanduses võttis ta kasutusele suurearvulise palgasõjaväe (mis suurendas veelgi keisrite kroonilist rahanappust), tõi oma armeesse nii pikkvibud kui ka püssi ning olevat välja töötanud koguni uue raudrüütüübi (Maximiliani raudrüü).

Elu lõpupoolel langes Maximilian letargiasse ning lasi alates 1514. aastast oma reisidel kirstu kaasas vedada.

Maximilian I sõlmis 1512 abielulepped Jagelloonidega, mistõttu 1526 õnnestus Habsburgidel asuda Ungari ja Böömimaa troonidele.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maximilian abiellus 1477. aastal Charles Südi tütre Mariega. Abielust sündisid:

Teistkodselt abiellus Maximilian Bretagne'i Anne'ga, kuid abielu tühistati peatselt paavsti poolt.

Kolmandat korda abiellus Maximilian Bianca Maria Sforzaga, kes oli Milano hertsog Galeazzo Maria Sforza tütar. Abielus jäi lastetuks.

Maximilian suhtest Margareta von Edelsheimiga sündis samuti üks poeg:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Joachim Whaley, Germany and the Holy Roman Empire, Volume I. Oxford University Press, 2012, lk 70
Eelnev:
Friedrich III
Saksa kuningas
14861519
Järgnev:
Karl V
Saksa-Rooma keiser
15081519
Austria ertshertsog, Kärnteni, Steiermarki ja Kraini hertsog
14931519
Eelnev:
Sigismund
Tirooli hertsog
14901519