Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel

Tallinna-Narva raudtee
Üldist
Seis	Kasutusel
Asukoht	Eesti; (Harjumaa,; Lääne-Virumaa ja; Ida-Virumaa)
Alg- ja lõpp-punkt	Tallinn; Narva
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv	28
Rööpapaaride arv	Tallinnast Tapani 2;; Tapalt Narvani 1
Opereerimine
Avati	1870
Omanik	Eesti Raudtee[kõdulink]
Operaator(id)	Elron, GoRail, Operail, E.R.S., Spacecom, Kunda Trans;
Depoo(d)	Tapa depoo, Pääsküla depoo (reisirongidele)
Tehniline
Raudtee pikkus	211 km
Rööpmelaius	1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud	Elektrifitseeritud Aegviiduni
Kiirus	Kuni 120 km/h
Peatused
	Tallinn; Kitseküla; Ülemiste; Vesse; Lagedi; Kulli; Aruküla; Raasiku; Parila; Kehra; Lahinguvälja; Mustjõe; Aegviidu; Nelijärve; Jäneda; Lehtse; Tapa; Kadrina; Rakvere; Vaeküla (rongid ei peatu); Kabala; Sonda; Kiviõli; Püssi; Kohtla-Nõmme; Kohtla (rongid ei peatu); Sompa (rongid ei peatu); Jõhvi; Toila (rongid ei peatu); Oru; Vaivara; Auvere (rongid ei peatu); Soldina (rongid ei peatu); Narva
	Tallinn; Kitseküla; Ülemiste; Vesse; Lagedi; Kulli; Aruküla; Raasiku; Parila; Kehra; Lahinguvälja; Mustjõe; Aegviidu; Nelijärve; Jäneda; Lehtse; Tapa; Kadrina; Rakvere; Vaeküla (rongid ei peatu); Kabala; Sonda; Kiviõli; Püssi; Kohtla-Nõmme; Kohtla (rongid ei peatu); Sompa (rongid ei peatu); Jõhvi; Toila (rongid ei peatu); Oru; Vaivara; Auvere (rongid ei peatu); Soldina (rongid ei peatu); Narva

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 6. aprill 2020, kell 14:36

Tallinna–Narva raudtee asub Põhja-Eestis ja on Eesti tähtsaim raudteelõik (pikkusega 211 km).

Olulise osa raudtee koormusest moodustavad Venemaalt Tallinna ja selle lähiümbruse sadamatesse (Muuga, Tallinna ja Paldiski sadam), samuti Sillamäe sadamasse, suunduvad kaubarongid.

Seoses üle-Eestilise transiitrongi liikluse vähenemisega on raudteed läbinud kaubavood aga oluliselt kokku tõmbunud.^[2]

Reisiliiklus

Raudteel sõidavad Elroni ja Go Raili reisirongid liinidel Tallinn–Narva, Tallinn–Peterburi, Tallinn–Moskva ja Tallinn–Rakvere. Kuni Tapani sõidavad seda raudteed mööda ka Tallinna–Tartu liini diiselrongid.

3. augustil 1978 avati elektrifitseeritud raudtee Aegviiduni, mida mööda sõidavad Elroni elektrirongid liinil Tallinn–Aegviidu.^[3]

Tänaseks ei kasutata raudteel kõiki ajaloolisi raudteejaamu ega peatusi.

Ajalugu

Raudtee (osana Balti raudteest) ehitas Balti aadlikest moodustatud Balti Raudtee Selts aastail 1868–1870.

Ehitustööd algasid 1869. aasta kevadel korraga liini mõlemast otsast (Tallinnast ja Tosnost). Kogu raudtee ehitus oli jagatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel. Kuna 1869. aasta suvi oli soe ja sademetevaene sujusid mahukad mullatööd kiirelt. Kokku värvati raudtee ehitamiseks umbes 10 000 töölist, kellest 7000 olid mullatöölised, 1500 hobusemehed ja 1000 ehitajad (puussepad, müüriladujad jne). Valdav enamus töölistest olid pärit Venemaa artellidest. 1869. aasta suveks tõusis tööliste arv isegi 12 000 inimeseni. Välitööd lõpetati 1. novembril 1869. Selleks ajaks oli tehtud 90% mullatöödest, mis oli märkimisväärne plaaniületus. Väärib mainimist, et raudtee ehitati ilma igasuguse tehnika abita. 1869. aastal sai alustada juba ka liiprite ja rööbaste paigaldusega. 1870. aasta suvel jätkus raudtee ehitus nii tsaaririigi olulise jäävaba sadamalinna Paldiski (vt Tallinna–Paldiski raudtee), kui ka Peterburi suunal. Augustiks oli raudtee enam-vähem sõidetav ja kohati liikusid juba ka töörongid. Juhtus ka esimesi õnnetusi veduri ja hobuste vahel, kes hakkasid rongi ees perutama.

Raudtee avamine toimus 5. novembril 1870 (v. kalendri järgi 24. oktoobril), kui Narvas (kahe kubermangu piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong. Uuel raudteel leidis tööd ligi 2000 inimest. Seni eraraudteena toiminud tee riigistati 1893. aastal.

1876. aastal valmis täiendav haruraudtee Tapalt Tartusse (vt Tapa–Tartu raudtee) ning Tapast sai oluline sõlmjaam.^[4]

1970. aastate alguses alustati Tallinna suunalt raudtee elektrifitseerimist plaaniga jõuda Tapale. Töödega jõuti 1978. aastaks aga vaid Aegviiduni, kuigi Aegviidust Lehtseni olid selleks ajaks rajatud juba ka kõrged ooteplatvormid ning osaliselt paigaldatud ka kontaktvõrgupostide alused.

Seoses rongiliikluse olulise tihenemisega oli 1980. aastatel kavas rajada Tallinna–Narva raudteele täies ulatuses teine peatee. Plaanist realiseerus aga vaid 1985.–1991. aastatel ehitatud Ülemiste–Tapa lõik ja Oru–Vaivara raudteelõik (viimase lõigu teine tee suleti 2010. aastal).^[5]

Kaevandamise arenemisega on Ida-Virumaal rajatud Eesti Riigiraudteedest sõltumatu tööstusraudteeliinide võrk (vt Enefit Kaevandused), mis tegutseb AS Põlevkivi Raudtee nimetuse all. Reisijavedu Põlevkivi raudteel enam ei toimu (varem on tegutsenud näiteks kaevuritele mõeldud Narva–Musta raudteeliin).

2014. aasta alguseks olid seoses Stadler FLIRT rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused perroonid.

Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu Tallinna–Narva raudteel:

Tallinn
- Kitseküla
- Ülemiste
- Vesse
Lagedi
- Kulli
- Aruküla
Raasiku
- Parila
Kehra
- Lahinguvälja
- Mustjõe
Aegviidu. Idasuunaliste elektrirongide lõppjaam.
- Nelijärve
- Jäneda
- Patika, suleti 2005. aastal.
- Lehtse
Tapa. Sõlmjaam, kust eraldub 1876. aastal rajatud 112,5 km pikkune raudteeharu (vt Tapa–Tartu raudtee) Tartusse.
Udriku, suleti 1980. aastate lõpus.
Kadrina
Rakvere. Sõlmjaam, kust eraldub umbes 20 km pikkune tööstusraudtee (vt Rakvere-Kunda raudtee) Kundasse.
Vaeküla, alates 2001. aastast reisirongid ei peatu.
Kabala
Sonda. Endine sõlmjaam, kust eraldus 63 km pikkune kitsarööpmeline raudtee Mustveele (vt Sonda–Mustvee raudteeliin) ja 12 km pikkune laiarööpmeline tööstusraudtee Aserisse (vt Sonda–Aseri raudtee).
Kiviõli
Küttejõu, suleti 1950. aastate alguses.
Püssi
- Kohtla-Nõmme, avati detsembris 2014.
Kohtla, alates 2014. aastast reisirongid ei peatu.
Sompa, suletud.
Jõhvi. Raudteejaamast hargneb tööstusraudtee Ahtme suunas (vt Enefit Kaevandused).
Toila, suleti 1990. aastate keskel.
Oru
Vaivara. Raudteejaamast hargnevad tööstusraudteed põhja suunas Sillamäele ja lõuna suunas Põlevkivi raudteele.
Auvere, alates 2012. aastast reisirongid ei peatu.
Soldina, alates 2012. aastast reisirongid ei peatu.
- Energia, suleti 2001. aastal.
Narva

Balti jaama esine iluaiaga
Kaubarong (vedur 2TE116) Jäneda ja Patika vahel
Rakvere jaam
Vaeküla jaamahoone aastal 1936
Kohtla varemetes jaamahoone vahetult enne lammutamist
Narva raudteejaam aastal 2016

Vaata ka

Viited

↑ Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad
↑ Raivo Vare: Eesti transiit väheneb Ust-Luuga sadama mõjul; Ärileht, 19.09.2012
↑ Ajalugu | Elron
↑ Hillar Palamets: Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest ERR audioarhiiv
↑ Tallinn-Tapa

Välislingid

[1] Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad

[2] Raivo Vare: Eesti transiit väheneb Ust-Luuga sadama mõjul; Ärileht, 19.09.2012

[3] Ajalugu | Elron

[4] Hillar Palamets: Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest ERR audioarhiiv

[train-5] Tallinn-Tapa

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 58. rida: / 58. rida: @@
 Olulise osa raudtee koormusest moodustavad [[Venemaa]]lt [[Tallinn]]a ja selle lähiümbruse [[sadam]]atesse ([[Muuga sadam|Muuga]], [[Tallinna sadam|Tallinna]] ja [[Paldiski sadam]]), samuti [[Sillamäe sadam]]asse, suunduvad [[kaubarong]]id.
-Seoses üle-Eestilise transiitrongi liikluse vähenemisega on raudteed läbinud kaubavood aga oluliselt vähenenud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/raivo-vare-eesti-transiit-vaheneb-ust-luuga-sadama-mojul?id=64989670 Raivo Vare: Eesti transiit väheneb Ust-Luuga sadama mõjul]; Ärileht, 19.09.2012</ref>
+Seoses üle-Eestilise transiitrongi liikluse vähenemisega on raudteed läbinud kaubavood aga oluliselt kokku tõmbunud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/raivo-vare-eesti-transiit-vaheneb-ust-luuga-sadama-mojul?id=64989670 Raivo Vare: Eesti transiit väheneb Ust-Luuga sadama mõjul]; Ärileht, 19.09.2012</ref>
 == Reisiliiklus ==
@@ 68. rida: / 68. rida: @@
 == Ajalugu ==
+[[Pilt:Kohtla vana jaamahoone.jpg|pisi|vasakul|[[Kohtla raudteejaam]] enne teist maailmasõda]]
 [[Pilt:Kehra renoveeritud jaamahoone.jpg|pisi|[[Kehra raudteejaam|Kehra]] renoveeritud jaamahoone]]
 [[Pilt:Kadrina perroon.jpg|pisi|[[Kadrina raudteejaam]]a perroon]]
-[[Pilt:Kohtla vana jaamahoone.jpg|pisi|[[Kohtla raudteejaam]] enne teist maailmasõda]]
+[[Pilt:Tapa-Narva raudtee ja raudteesild.jpg|pisi|Tallinn-Narva raudtee [[Kohtla]] lähedal, Eesti ainus [[raudteesild]] üle teise raudtee]]
 [[Pilt:Jõhvi jaamahoone fassaad.jpg|pisi|Jõhvi [[Stalinistlik arhitektuur|Stalinistlik]] jaamahoone]]
 [[Pilt:Vaivara vaksalihoone.jpg|pisi|Vaivara jaamahoone]]