Tartu raudteejaam
![]() |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Tartu raudteejaam (saksa Bahnhof Dorpat) on raudteejaam Tartumaal Tartus.
Lisaks Tartu raudteejaamale asuvad Tartu linna territooriumil veel Kirsi raudteepeatus (Tartu–Orava raudteeliin) ja Aardla raudteepeatus (Tartu–Valga raudteeliin), kuni 2008. aastani asus linnas ka Variku raudteepeatus. Piletihinnalt kuulub jaam Tartu piirkonda, peatusest edasi Tapa suunas kehtivad peatusepõhised piletihinnad.[1]
Jaamahoone geograafilised koordinaadid on 58° 22′ 26″ N, 26° 42′ 24″ Ekoordinaadid: 58° 22′ 26″ N, 26° 42′ 24″ E, see paikneb aadressil Vaksali 6.
Sisukord
Jaam[muuda | muuda lähteteksti]
Tartu jaamas on kaks madalat ooteplatvormi pikkustega 260 m ja 330 m. Peatuses peatuvad reisirongid liinidel:
- Tallinn–Tartu (ka kiirliin)
- Jõgeva–Tartu
- Tartu–Koidula
- Tartu–Valga
2018. aasta seisuga peatus Tartu raudteejaamas ronge:
- Liinil Tallinn–Tartu kaheksa tavarongi (neli Tartu poole ja neli Tallinna poole) ning kümme kiirrongi (viis Tartu poole ja viis Tallinna poole).
- Liinil Jõgeva–Tartu üks rong (Tartu poole)
- Liinil Tartu–Valga kaheksa rongi (neli Tartu poole ja neli Valga poole).
- Liinil Tartu–Koidula aastaringselt neli rongi (kaks Tartu poole ja kaks Koidula poole). Suveperioodil on käigus täiendav rongipaar ning liin pikeneb Piusani.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tartu raudteejaam (vaksal) rajati koos Tapa–Tartu raudteeliini rajamisega 1876. aastal, haruliinina 1870. aastal valminud Paldiski-Peterburi raudteeliinist.[2] Esimene rong jõudis Tartusse 21. augustil 1876. Tallinn-Tartu raudtee ehitust toetasid ennekõike kohalikud töösturid ja kaupmehed, kes vajasid teed tooraine ja kauba kohaletoimetamiseks.[3] Tartu-Valga-Riia haru ehitati 1889. aastal ja Tartu-Petseri raudtee 1931. aastal.[2]
Tartu jaamahoone ehitati 1875.-1877. aastal väljapoole toonast Tartu linna, selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav.[2]
Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega.[2] Kultuurimälestiste registri andmeil on see 19. sajandi puitarhitektuuri väljapaistev näide. Jaamahoones on terviklikult säilinud algupärane välisilme, ruumistruktuur ning eksterjööri- ja interjöörielemendid: fassaadi laudis ja krohvviimistlus, puitdekoor, perrooni varikatus, avatäited ja piirded, interjööris dekoratiivse kujundusega puittalastik, peegelvõlvlaed, karniisid jne.[4]
Jaamahoone poolse perrooni kohal on ka hoonega ühendatud varikatus. Peahoone ümber asuvad laod, perroonid, depoo (ehitati 1880. aastate algul), veetorn ja kaks elumaja raudtee teenistujatele.[2]
1936. aastal rajati Tartu vaksalisse tunnel, mis ühendab kaht perrooni. Teise maailmasõja järel ehitati jaamahoone poolsele perroonile kivist keeduveemajake.[2]
Nõukogude ajal tegutsesid hoones piletikassad, restoran ja pakihoidla, vaksalis olid ka ootesaalid ja miilitsapunkt. Taasiseseisvumise järel paiknesid väiksemates ruumides väikefirmad.
Põleng ja taastamine[muuda | muuda lähteteksti]
2000. aastate alguseks häiris vaksalihoone halb seisund nii Tartu linna kui ka toona majas piletikassat pidanud Edelaraudteed. Kuna aga kumbki neist ei soovinud raudteejaama osta ja remontida, pandi maja müüki. 2003. aasta septembris ostis selle AS-ilt Eesti Raudtee ettevõtja Rein Kilgile kuulunud firma Elikante.[5] Toona hinnati vara turuhinnaks 1,4 miljonit krooni. Eesti Raudtee andis vaksalihoone, pagasiaida, garaaži ja WC Elikantele tasuta, ostja pidi aga maksma Eesti Raudteele riigile tasumiseks 213 559 krooni ja 33 senti käibemaksu.[6] Aastate vältel maja vähehaaval remonditi, kuid reisijad ei saanud kasutada ootesaali.[5]
31. augusti öösel 2006 süüdati raudteejaama hoone. Tules sai kahjustada hoone raudteepoolne külg ja katus.[7] Hävis nõukogudeaegne interjöör, kuid algupärased detailid säilisid krohvi ja kivide all.[8] 2007. aasta augustis vahistati süütamises kahtlustatavad[9], 2009. aasta juunis mõistis kohus nad tingimisi vangi.[10].
Järgnenud aastatel kestis jaamahoone remont vahelduva eduga. Hoone restaureerimiseks esitati mitu tähtaega: 2007. aasta jaanipäev, 2008. aasta lõpp, 2011. aasta kevad jt[5].
2012. aastal müüs Rein Kilgile kuuluv OÜ Elikante ehitise Kilgi äripartnerile Aare Käärale kuuluvale OÜ-le AK-Varad. Tartu linn toetas ootesaali remonti 100 000 euroga.[11] Taastamisega tegeles arhitekt Aivar Roosaar, töid tegi ehitusfirma Vennad Ehitus.[6]
2012. aasta 20. juulil sai maja taas kasutusloa[5], 25. juulil avati hoone reisijatele[12]. Hoone rendiks on sõlmitud 20-aastane üürileping AS-i Eesti Raudtee tütarfirmaga AS EVR Infra.[11]
Raudteesõlm[muuda | muuda lähteteksti]
Tartu raudteesõlm, milles on 15 rööpmepaari, kindlustab transiitrongide ootekoha ja uute rongide koostamise. Raudteesõlmest lähtub 4 raudtee lõiku:
- Tapa suunas (Tapa–Tartu raudtee). Aastani 1943 oli Tartule sellel suunal lähimaks peatuseks Tiksoja, seejärel aastani 2001 aga Vorbuse raudteepeatus.
- Valga suunas (Tartu–Valga raudtee).
- Petseri suunas (Tartu–Petseri raudtee) piirjaamaga Koidulas.
- Sadamaraudtee, suundudes Tartu Jõesadama poole, on linnasisene tööstustranspordi kindlustaja. Lähitulevikus on sadamaraudtee plaanis likvideerida ja selle asemel rajatakse tänavakoridor.
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
-
2TE116 Tartu raudteejaamas 2005. aasta augustis.
-
Edelaraudtee reisirong (DR1Bj) Tartu raudteejaamas. 16. jaanuar 2010.
-
C36-7i-1540 Tartu raudteejaamas 2013. aasta juunis.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Tartu raudteejaam", visittartu.com
- ↑ Arno Põder "Täitub 130 aastat esimese rongi saabumisest Tartusse" ERR, 17.08.2006
- ↑ "Tartu raudteejaama hoone Vaksali 6, 1876–1878. a." Kultuurimälestiste registris
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Tartu raudteejaam sai kasutusloa" Postimees, 20.07.2012
- ↑ 6,0 6,1 Vilja Kohler "Vanas vaksalis saavad lubadused teoks" Postimees, 16.07.2012
- ↑ "Tartus põles öösel raudteejaama hoone" ERR, 31.08.2006
- ↑ Silver Kuusik "Tartu raudteejaam avas taas uksed" ERR, 25.07.2012
- ↑ "Vahistati Tartu raudteejaama süütamises kahtlustatav" ERR, 03.08.2007
- ↑ "Tartu jaamahoone süüdanud noormees sai tingimisi karistuse" ERR, 5. juuni 2009
- ↑ 11,0 11,1 Jaan Olmaru "Rein Kilk müüs osa Tartu vaksalist ärisõbrale" Postimees, 26.04.2012
- ↑ Vilja Kohler "Vana vaksalihoone uhked ootesaalid jäid avapeol tartlastele kitsaks" Postimees, 25.07.2012
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu raudteejaam |
- Tartu raudteejaam
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
- Jaama peahoone kultuurimälestiste registris
- Veetorn kultuurimälestiste registris
- Tööliste elamu Vaksali 4 kultuurimälestiste registris
- Tööliste elamu Vaksali 8 kultuurimälestiste registris
Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tõnu Ints: "Tartust tuleb raudtee kaubajaam siiski välja viia" Tartu Postimees, 20. juuni 2005
- Madis Jürgen: "Tartu vaksali lood: viinakarahvin hõlma alla ja punuma!" Eesti Ekspress, 7. september 2006
- Nils Niitra: "Tartu vaksalisse tuleb luksuslik kultuurikeskus" Tartu Postimees, 16. jaanuar 2007
- "Vahistati Tartu raudteejaama süütamises kahtlustatav" ERR Uudised, 3. august 2007
- Hannes Luts "Tartu jaamahoone kaitseks" Postimees, 21.09.2007
- "Tartu on nõus raudteejaama valmimist toetama" Tartu Postimees, 2. juuni 2009
- Rein Parts: "Tagurpidipolka ümber vana vaksalihoone" Tartu Postimees, 30. oktoober 2009
- Vilja Kohler "Vanas vaksalis saavad lubadused teoks" Postimees, 16.07.2012
- Silver Kuusik "Tartu raudteejaam avas taas uksed" ERR, 25.07.2012
- Enriko Talvistu "Siin ta on, vana jaam" Postimees, 30.07.2012
- Vilja Kohler "Mõni rong siin siiski veel käib" Tartu Postimees, 01.05.2013
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev peatus |
![]() |
Järgnev peatus |
![]() |
![]() |
Valga poole: |
Aardla ![]() |
||
Koidula poole: | ||
Kirsi ![]() |