Aegviidu raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aegviidu jaama peahoone 2020. aastal
Droonivideo Aegviitu saabuvast rongist 17. aprillil 2021
Droonivideo Aegviidu veetornist ja asulast

Aegviidu raudteejaam (saksa keeles Charlottenhof) on raudteejaam Harju maakonnas Aegviidu alevvallas Tallinnast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus. Elektrirong sõidab Balti jaamast Aegviitu umbes 49 minutit. Jaamas peatuvad kõik Elroni rongid, välja arvatud ekspressrongid.

Tallinna poolt tulles on Tallinna–Aegviidu rongidel eelmine peatus Mustjõe, teistel Aegviidus peatuvatel rongidel Kehra. Narva ja Tartu rongidel on järgmine peatus Nelijärve. Jaamas saab ka kaupa rongidele ja neilt maha laadida. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[1]

Aegviidu jaamas asub 5 rööpapaari kokku 15 pöörmega.[2]

Jaamas on kaks teedevahelist madalat 150 meetri pikkust perrooni.[3] Jaamast läänes ületab raudteed Jägala–Käravete maantee (ka Piibe maantee). Raudteejaama juurest algavad suusarajad/matkarajad Jänedale ja Kõrvemaale.

Jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal. Tüüpprojekti järgi ehitatud hoone on arvatud kultuurimälestiseks nagu ka teised historitsistlikku jaamakompleksi kuuluvad hooned.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aegviidu raudteejaam rajati 1870. aastal seoses Tallinna–Narva raudtee (Balti raudtee) rajamisega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Aru mõisa maadele ja asus Aegviidu karjamõisa juures.

Raudtee ehitamisel on olnud piirkonna kujunemisele oluline roll, kuna enne seda oli asulas vaid mõni üksik maja. Raudteeühendus tõstis paiga tähtsust nii käsitöö-, kui kaubanduskeskusena, aga ka hinnatud suvitus ja puhkekohana.[4]

1978. aastal jõudis Aegviitu elektriraudtee. Sellest ajast on Aegviidu elektrirongide lõpp-peatus.

Kontaktvõrk lõppeb perroonidest mõnisada meetrit idas.

1985. aastal alustati Ülemiste ja Tapa vahelise teise peatee ehitust (rongide läbilaskevõime suurendamiseks), millel Tallinna–Aegviidu vaheline rongiliiklus avati 1987. aasta lõpus. 1992. aastal avati teine peatee rongiliikluseks ka Tapani.[5]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Aegviidu renoveeritud jaamahoone asula poolt. Alates 2018. aasta maist tegutseb seal pererestoran "Vana Waksal" [6]

Aegviidu jaamahoone valmis koos raudteejaamaga tüüpprojekti järgi 1870. aastal. Kahekorruseline puuhoone ehitati sarnaselt Paldiski, Raasiku, Kabala jmt jaamahoonetega. Hooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.[7]

Aegviidu raudteejaam pidi vastama Venemaa Keisririigi toonase süsteemi järgi III klassi jaama nõuetele, mis määras nii ehitusmaterjali (puithoone) kui ka jaamahoone ruumiprogrammi. Hoones asusid: eri klasside ootesaalid, kassa, puhvet, tehn. ruumid, jaamaülema kabinet ja hoone teisel korrusel ametikorter.

Historitsistlikku jaamakompleksi kuulusid veel ka punastest tellistest Aegviidu jaama veetorn, vedurikuur, kaks teenistujate elamut, tänaseks lammutatud pagasihoone, tualett, küttekuur ja jääkelder.

Jaamahoonest eemal, Mustjõe ääres, asub pumbamaja.

Renoveeritud jaamahoone on külastajatele avatud tänini ning seal töötab restoran Vana Waksal.[8] Hoone on alates 1997. aastast arvel kultuurimälestisena.[9]

2020. aasta kevadel avati ka täielikult renoveeritud Aegviidu vedurikuur, kus paikneb moodne tervisespordikeskus.[10]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Mustjõe
Train station.svg
Aegviidu
Nelijärve Human-go-next.svg