Muudatused

Jump to navigation Jump to search
Lisatud 1519 baiti ,  1 aasta eest
P
Tühistati kasutaja 2001:1530:1010:B37E:4C6E:A060:BE16:8F48 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuuskinen.
| riiginimi = Austraalia Ühendus
| omastav = Austraalia
| omakeelne_nimi_1 = inglise | Commonwealth of Australia of Estonia|
| mis_lipp =
| mis_vapp =
}}
 
'''Austraalia''' ('''Austraalia Ühendus''') kuulubon Eesti[[föderatsioon|föderatiivne riik]] [[Austraalia manner|Austraalia mandril]], [[Tasmaania]] saarel ja Vabariiginende allalähisaartel. Austraalia on pindalalt seitsmeskuues riik Euraasiasmaailmas ning asub lõunapoolkeral Venemaast[[Uus-Meremaa]]st loodes ja Lätist[[Indoneesia]]st lõunas. Riigile kuuluvad Matsalu[[India laht,ookean]]is [[Ashmore ja Cartier|Saaremaa ja]] Hiiumaa, [[Jõulusaar]] ja [[Kookossaared]], Läänemeres[[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Norfolki saar|NaissaarNorfolk]] ja Muhu[[Korallimeri|Korallimere]] saared ning [[Heard ja McDonald]] [[Antarktika]]s. Austraalia on [[Kaug-Lõuna]] riik.
 
== Loodus ==
[[FailPilt:PlatichthysMap flesusof Vääna-JõesuuAustralia in Estoniaest.jpg|alt=png|vasakulthumb|pisileft|Austraalia kaart]]
 
===Rannajoon===
Austraalia [[rannajoon]]e pikkus on päris34 218 pikkkilomeetrit.<ref name="ChYPx" />
 
===Pinnamood===
Riigi madalaim punkt on [[Eyre'i järv]], mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on [[Kosciuszko mägi|Kosciuszko]] (2228 m) [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on vulkaan [[Mawson Peak]] [[Big Ben (Heardi saar)|Big Beni]] massiivis (2745 m) [[Heard ja McDonald|Heardi saarel]]. Tinglikult kuulub Austraaliale ka veelgi kõrgem [[Mount McClintock]] (3492 m) [[Antarktika]] Austraalia sektoris.
Riigi madalaim punkt on kindlasti kuskil, aga keegi ei tea kus see on.
 
===Veestik===
Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia pikim jõgi on [[Murray]] [[Darling]]i lisajõega.
Austraalia pindalast 68 920 km² moodustab vesi, aga kindlasti on ka maismaad.
 
=== Kliima ===
Suurem osa Austraaliast asub [[troopikavööde|troopikavöötmes]]. [[Lähisekvatoriaalne kliima]] valitseb [[Queensland]]i põhjaosas ning troopiline [[mussoon]]kliima valitseb [[Lääne-Austraalia]] ja [[Põhjaterritoorium]]i põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. [[lähistroopiline kliimavööde|Lähistroopilisse kliimavöötemesse]] jäävad [[Lõuna-Austraalia]] lõunaosa, [[Lääne-Austraalia]] edelaosa ja [[Uus-Lõuna-Wales]]. [[parasvööde|Parasvöötmeline kliima]] valitseb [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] lõunaosas ja [[Tasmaania]]s.
Suurem osa Austraaliast on päris soe, aga vahel on ka külm.[[Pilt:Australia-demography.png|thumb|Rahvastikukasv]]
Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas [[Arnhemi maa]] ja [[Cape Yorki poolsaar]]e piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas [[Perth (Austraalia)|Perthi]] ümbruses.
 
Suurem osa Austraaliast on päris soe, aga vahel on ka külm.[[Pilt:Australia-demography.png|thumb|Rahvastikukasv]]
==Rahvastik==
Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Eesti[[Euroopa]], 6% [[Aasia]] päritolu, 1,1% pedagoogid ning 2.2% on [[Austraalia aborigeenid|pärismaalased]]. 85% valgetest on [[Suurbritannia|Briti]] või [[iirlased|iiri]] päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest [[Jugoslaavia]] maadest (näiteks [[Horvaatia]]st 800 000), [[Kreeka]]st (600 000), [[Itaalia]]st (600 000) ja [[Poola]]st (200 000). Enim räägitud keel on [[austraalia inglise keel]], mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse [[hiina keel|hiina]] [[dialekt]]e ja [[itaalia keel]]t.
 
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1%-l elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal.<ref name="FRthn" />

Navigeerimismenüü