Sydney ooperiteater

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sydney ooperiteater
Sydney Opera House
Sydney Opera House Sails.jpg
Üldinfo
Asukoht Bennelong point, Sydney, Austraalia
Stiil Modernsism, Eksperssionism
Ehituse algus 1959
Ehituse lõpp 1973
Avamine 20. oktoober 1973
Maksumus 102 miljonit Austraalia dollarit
Aadress Bennelong Point, Sydney NSW 2000, Austraalia
Omanik Uus-Lõuna-Walesi valitsus
Koordinaadid 33° 51′ 25″ S, 151° 12′ 55″ E
Tehniline ülevaade
Kõrgus 65 m
Vundamendi pindala 1,8 ha
Ehitusmaterjal Betoonist raam, ribistruktuuriga eelvalatud betoonelemendid
Projekt ja ehitus
Arhitekt Jørn Utzon
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Tüüp kultuuriline
Kriteeriumid i
Viited 166
Piirkond* Aasia ja Okeaania
Nimekirja arvatud 2007 (31. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Sydney ooperiteater on Austraalias Sydneys asuv ooperiteater, mille arhitekt on Jørn Utzon. Tegemist on ühe 20. sajandi kuulsaima ehitisega, millest on saanud Sydney sümbol.

Sydney ooperiteatri geograafilised koordinaadid on 33° 51′ 25″ S, 151° 12′ 55″ E.

Hoone kuulub Taani kultuurikaanonisse.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Ooperiteater võtab enda alla 1,8 ha. Kõige laiemast kohast on see umbes 120 meetrit lai ja 183 meetrit pikk; ehitis toetub 580 betoonpostile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool.

Voolutarvet võib võrrelda sellise linna omaga, kus elab 25 000 inimest. Elektrikaableid on hoones ühtekokku 645 km.

Kuigi kaugusest paistab katus ühtlase pinnana valge, on katus tegelikult kaetud 1 056 006 läikivvalge Rootsis valmistatud katusekiviga. Vaatamata katusekivide isepuhastumisvõimele on vaja neid aeg-ajalt puhastada ja vahetada.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1950. aastate alguses jõudis Sydney linnavalitsus otsusele, et oleks vaja ehitada uus ooperiteater. Aastal 1956 kuulutati välja arhitektuurikonkurss, kuhu laekus 223 kavandit 32 riigist. Võitjaks valiti 1957. aasta 29. jaanuaril taani arhitekt Jørn Utzon.

Ooperiteatri ehitus algas 1959. aastal ning tegemist tuli teha rohkete probleemidega. Nimelt oli ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav ning uute arhitektuuriliste lahenduste väljamõtlemiseks ja tehniliste arvutuste tegemiseks läks tuhandeid töötunde. Lisaks puudusid veel viimased joonised projektist. Näiteks tuli loobuda esialgsest katusekattematerjalist ja lõpuks leiti sobivaim lahendus katuse katmiseks ribiliste ja monteeritavate raudbetoonelementidega.

Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus järjest kallines ja venis. Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast ja jõuti juba arvata, et ehitus jääbki pooleli. Siiski tööd jätkati ja 20. oktoobril 1973 avas kuninganna Elizabeth II pidulikult vastvalminud Sydney ooperiteatri Beethoveni 9. sümfoonia saatel. Juba enne ametlikku avamist oli seal toimunud kaks etendust, esimesena mängiti Sergei Prokofjevi "Sõda ja rahu".

Ooperiteater valmis 10 aastat plaanitust hiljem ja läks esialgu planeeritud 7 miljoni Austraalia dollari asemel maksma üle 100 miljoni dollari (see tähendab, et esialgset eelarvet ületati enam kui 1400%).

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Ooperiteater on ehitatud betoonist sammastele, mille all on lintvundament. Nendele sammastele toetub ka hoone katus. Katuse ehituseks on kasutatud laeva vööri meenutavad ribistruktuuriga eelvalatud betoonielemente. Betoonelementide testimiseks, et need oleks piisavalt tugevad katuse jaoks, transporditi osa betoonelemente Inglismaale tuuletunnelisse[1]. Sydney Ooperiteatri katuse tugevust arvutati selle aja kõige võimasamate arvutite abil. See hoidis kokku aega ja raha. Keskmiselt läks inimesel sellise arvutuse tegmiseks 2 nädalat, kuid arvutiga suudeti arvutus teha ligikaudu 2 päevaga. Lisaks leiti katuse paigaldamisel, et sammas polnud piisavalt tugev ja tuli ümber teha, mis tõi täiendavat aja ning raha kulu. Siseviimistluse tegemine võttis algselt planeeritud ajast oluliselt kauem. Algselt oli plaanitud suurde saali rajada 2000 istekohta. Kuid NSW otsustas, et vaja oleks 3000. Nii läks ehitus veel kallimaks, ning algne avamine pidi edasi lükkuma. Ajakulu suurendas ka vaipade paigaldamine, mida tuli sobitada mustriga.

Kasutus tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval käivad turistid vaatmas Syndey Ooperiteatrit selle hoone enda ja Ooperiteatri erilise arhitektuuri ning etenduste tõttu. Kuna katus on tehtud heledates toonides olevatest keraamilistest plaatidest, on võimalik sinna kuvada ka suuri reklaame. Keskmiselt külastab aastas Syndey Ooperiteatrit ligikaudu 350000 külastajat.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]