Tasmaania

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib osariigist; saare kohta vaata artiklit Tasmaania saar.

Tasmaania

inglise Tasmania

Tasmaania vapp
Tasmaania vapp
Tasmaania lipp
Tasmaania lipp

Pindala: 68 401 km²
Elanikke: 507 626 (2010)
Pealinn: Hobart
Tasmaania asendikaart

Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Tasmaania osariigi alla kuuluv Tasmaania saar on maailmas suuruselt 26. Austraalia mandrist asub see 250 km (150 mi) lõuna pool. Mandri ja saare vahel on Bassi väin. Tasmaania osariigi koosseisu kuulub lisaks Tasmaania saarele veel 334 väiksemat läheduses asuvat saart.[1] Osariigi rahvaarv on 507 626 inimest (juuni 2010), millest ligi pool elab osariigi pealinnas Hobartis.

Tasmaania osariigi pindala on 68 401 km² (26 410 mi²), millest Tasmaania saar on 64 519 km² (24 911 mi²).[2] Tasmaania osariiki iseloomustab palju puutumata loodust, ligi 45% Tasmaaniast on kaetud reservaatide, rahvusparkide ja UNESCO maailmapärandi aladega [3] ning ühtlasi on osariik kohaks, kus loodi maailma esimene keskkonnakaitsjate partei (UTG).[4] Praegune osariik loodi kunagi Briti impeeriumi poolt kui Van Diemeni maa, kuigi see oli juba asustatud üle 40 000 aasta varem Tasmaania aborigeenide poolt. Aastal 1856 sai osariigist omavalitsuslik koloonia ning varasem nimi "Tasmaania" võeti uuesti kasutusele. Aastal 1901 sai see osaks Austraalia föderatiivsest riigist.

Tasmaania osariigi haldusalasse kuulub ka pooleldi antarktiline Macquarie saar.

Osariigi põhjapoolseim punkt maismaal on Boundary laid, kõige lõunapoolsem punkt maismaal on Bishop'i ja Clerk'i laid.

Toponüümia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osariik on oma nime saanud hollandlasest maadeavastaja Abel Tasman'i järgi, kes teatas esimesena saare leidmisest 24. novembril 1642. Tasman nimetas saare "Anthony van Diemen'i maaks" oma sponsori, Anthony van Diemen'i järgi, kes oli kuberner Hollandi Ida-India Kompaniis. Inglased lühendasid selle hiljem "Van Diemen'i maaks". 1. jaanuaril 1856 nimetati see ametlikult ümber Tasmaaniaks, selle esimese eurooplasest avastaja auks.[5]

Tasmaania kohta kasutati mõnikord ka nime "Dervon", näiteks Jerilderie kirjas, mille kirjutas Ned Kelly aastal 1879. Kõnekeelne väljend osariigile on "Tassie" või "Tas".

Palawa kani (Tasmaania aborigeenide keel) keeles on Tasmaania nimeks "Lutriwita".[6]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saar külgnes Austraalia mandriga umbes 10 000 aastat tagasi. Tasmaanias on kõige suuremad doleriidi alad, millest moodustuvad omanäolised mäed ja kaljud. Saare keskplatoolt ja kaguosast võib leida väga palju doleriiti. Heaks näiteks on Hobartist põhjapool olevad Wellingtoni mäed. Hobart'i ligidalt võib leida doleriiti ka liivakivi ja muude settekivimite alt.

Iidsetest meresetetest moodustusid eelkambriumi aegsed kvartsiidid, mis omakorda moodustavad rabavalt ilusaid servi, kõrgendikke ja mäeahelikke.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]