Tasmaania

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib osariigist; saare kohta vaata artiklit Tasmaania saar.

Tasmaania

inglise Tasmania

Tasmaania vapp
Tasmaania vapp
Tasmaania lipp
Tasmaania lipp

Pindala: 68 401 km²
Elanikke: 507 626 (2010)
Pealinn: Hobart
Tasmaania asendikaart

Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Tasmaania osariigi alla kuuluv Tasmaania saar on maailmas suuruselt 26. Austraalia mandrist asub see 250 km (150 mi) lõuna pool. Mandri ja saare vahel on Bassi väin. Tasmaania osariigi koosseisu kuulub lisaks Tasmaania saarele veel 334 väiksemat läheduses asuvat saart.[1] Osariigi rahvaarv on 507 626 inimest (juuni 2010), millest ligi pool elab osariigi pealinnas Hobartis.

Tasmaania osariigi pindala on 68 401 km² (26 410 mi²), millest Tasmaania saar on 64 519 km² (24 911 mi²).[2] Tasmaania osariiki iseloomustab palju puutumata loodust, ligi 45% Tasmaaniast on kaetud reservaatide, rahvusparkide ja UNESCO maailmapärandi aladega [3] ning ühtlasi on osariik kohaks, kus loodi maailma esimene keskkonnakaitsjate partei (UTG).[4] Praegune osariik loodi kunagi Briti impeeriumi poolt kui Van Diemeni maa, kuigi see oli juba asustatud üle 40 000 aasta varem Tasmaania aborigeenide poolt. Aastal 1856 sai osariigist omavalitsuslik koloonia ning varasem nimi "Tasmaania" võeti uuesti kasutusele. Aastal 1901 sai see osaks Austraalia föderatiivsest riigist.

Tasmaania osariigi haldusalasse kuulub ka pooleldi antarktiline Macquarie saar.

Osariigi põhjapoolseim punkt maismaal on Boundary laid, kõige lõunapoolsem punkt maismaal on Bishop'i ja Clerk'i laid.

Toponüümia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osariik on oma nime saanud hollandlasest maadeavastaja Abel Tasmani järgi, kes teatas esimesena saare leidmisest 24. novembril 1642. Tasman nimetas saare "Anthony van Diemeni maaks" oma sponsori, Anthony van Diemeni järgi, kes oli kuberner Hollandi Ida-India Kompaniis. Inglased lühendasid selle hiljem "Van Diemeni maaks". 1. jaanuaril 1856 nimetati see ametlikult ümber Tasmaaniaks, selle esimese eurooplasest avastaja auks.[5]

Tasmaania kohta kasutati mõnikord ka nime Dervon, näiteks Jerilderie kirjas, mille kirjutas Ned Kelly aastal 1879. Kõnekeelne väljend osariigile on "Tassie" või "Tas".

Palawa kani (Tasmaania aborigeenide keel) keeles on Tasmaania nimeks "Lutriwita".[6]

Põlisrahvas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesena asustasid Tasmaania piirkonna Tasmaania aborigeenid. On tõendeid, et aborigeenid olid Tasmaania regioonis juba 35 000 aastat tagasi.[7] Tõusev mere tase lahutas saare Austraalia mandrist ligi 10 000 aastat tagasi.

Enne eurooplastega kokkupuudet oli aborigeenidel Tasmaanias üheksa peamist etnilist gruppi. Suurbritannia okupatsiooni ja kolonisatsiooni ajal (1803) oli põliselanike rahvaarv 5000-10 000 inimest. Läbi nakkushaiguste sissetoomise, mille vastu neil puudus immuunsus, läbi sõja, tagakiusamiste ja segaabielude,[8] kahanes aastaks 1833 põliselanike rahvaarv 300-le inimesele. Peaaegu kogu põlisrahvas paigutati ümber Flinders'i saarele George Augustus Robinson'i käsul.

Naine nimega Truganini (1812-1876) on tuntud kui viimane puhtavereline Tasmaania aborigeen. Palju tõendeid on ka selle kohta, et viimane ellujääja oli Fanny Cochrane Smith, kes oli sündinud Wybalenas ja suri aastal 1905.[9]

Eurooplaste saabumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene kirjalikult teatatud avastus Tasmaania kohta eurooplase poolt on 24. november 1642. Avastajaks oli hollandlane Abel Tasman. Tasman jõudis lahele, mille nimetus tänapäeval on "Blackman Bay". Aastal 1773 randus esimene inglane, Tobias Furneaux, Tasmaanias Adventure'i lahes. Ka prantsuse uurimisretk, mida juhtis Marc-Joseph Marion du Fresne, randus aastal 1772 Blackman'i lahes.

Kapten James Cook randus Adventure'i lahes aastal 1777, temaga koos oli pardal ka noor William Bligh. Bligh pöörus tagasi aastal 1788, ja siis uuesti 1792, temaga koos oli pardal noor Matthew Flinders.

Esimesed sisseseadjad olid peamiselt vangid ja nende valvurid, nende ülesandeks oli arendada põllumajandust ja teisi tööstusharusid.

Tasmaania koloonia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tasmaania koloonia oli Briti impeeriumi all, kes eksisteerisid seal aastatel 1856 kuni 1901. Nad liitusid teiste viie Austraalia kolooniaga, et moodustada Austraalia Ühendus. Koloonia loomine kinnitati Austraalia Kolooniate Valitsuse Akti üleandmisega, aastal 1850, mis andis kõigile kuuele Austraalia kolooniale seadusandliku võimu.

Van Diemen´i Maa seadusandlik nõukogu koostas uue konstitutsiooni, mis hakkas kehtima aastal 1854, ning 1855. aastal andis kuninganna Victoria I sellele kuningliku nõusoleku. Hiljem, samal aastal, andis salanõukogu nõusoleku muuta koloonia nimi Van Diemen´i Maa asemel Tasmaaniaks. 1856. aastal tuli esimest korda kokku äsjavalitud kahekojaline parlament, millega sai Tasmaaniast omavalitsuslik Briti impeeriumi koloonia.

Koloonia elas läbi majanduslikke kõikumisi, kuid enamasti oli jõukas ning pidevas kasvus. Tänu vähesele välisele ohule ning tugevatele kaubanduslikele sidemetele, oli Tasmaania koloonial 19. sajandil palju viljakaid perioode, saades maailma laevaehituse keskpunktiks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]