Pitcairn

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Suurbritannia sõltkonnast, saare kohta vaata Pitcairni saar.

Pitcairni, Hendersoni,
Ducie ja Oeno saar

inglise Pitcairn, Henderson,
Ducie and Oeno Islands


Coat of arms of the Pitcairn Islands.svg
Pitcairni vapp
Flag of the Pitcairn Islands.svg
Pitcairni lipp

Pindala: 44,7 km²
Elanikke: 50 (2007)
Keskus: Adamstown
Pitcairni asukoht

Pitcairn on Suurbritannia meretagune ala, mille moodustavad Pitcairni saar ning asustamata Hendersoni saar, Oeno atoll ja Ducie atoll Vaikse ookeani lõunaosas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ducie ja Hendersoni saare avastas eurooplaste jaoks portugali meresõitja Pedro Fernandes de Queirós 1606. aastal. Pitcairni saare avastas inglise kapten Philip Carteret 1767. aastal ja nimetas selle saart esimesena märganud meeskonnaliikme Robert Pitcairni järgi. 1790. aastal tulid saarele 9 laeva "Bounty" mässulist Fletcher Christiani juhtimisel koos 18 tahitilasega, ning põletasid laeva maha.[viide?] Peale neid sõitis saartest mööda mitu laeva, kuid esimesena maabusid inimesed alles 1808. aasta veebruaris Ameerika hülgelaevalt Topaz. 1838 sai saarest Suurbritannia asumaa. 1902. aastal annekteeris Suurbritannia Hendersoni, Oeno ja Ducie ning liitis need 1938 halduslikult Pitcairniga.

Saare elanikkond jõudis maksimumi 1937. aastal (233 inimest), peale seda on üha kasvava emigratsiooni tõttu (peamiselt Uus-Meremaale) elanikkond paljugi kahanenud (2014. aastal elas saarel vaid 49 inimest).

1886. aastal maabus saarel Ameerika preester John Tay, kes levitas seal väga edukalt Seitsmenda Päeva Adventistide religiooni - alates sellest on saareelanikud olnud adventistid.

Saarel elab üheksa peret, kes on mässulise "Bounty" (aastast 1789) meeskonna ja tahiti naiste järeltulijad.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]