1931: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. september 2017, kell 20:46

Sündinud 1931 • Surnud 1931 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1927 | 1928 | 1929 | 1930 | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | ► | ►►

1931. aasta (MCMXXXI) oli 20. sajandi 31. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

...

Märts

18. märts – USA-s ilmus müügile Jacob Schicki leiutatud esimene elektripardel.

Aprill

...

Mai

11. mai – Austria suurim pank Credit Anstalt läks pankrotti, vallandades Kesk-Euroopas finantskriisi.

Juuni

...

Juuli

...

August

...

September

18. september – Mandžuurias puhkes Mandžuuria kriis.

Oktoober

5. oktoober – piloodid Clyde Pangborn ja Hugh Herndon lõpetasid esmese katsekestusteta lennu üle Vaikse ookeani, jõudes Washingtoni osariiki 41 tunni pärast Jaapanist lahkumist.
7. oktoober – New Yorgis Eastman Kodaki laboris tehti maailma esimene infrapunafoto.

November

...

Detsember

...

Sündmused Eestis

25. jaanuar – toimusid Eesti meistrivõistlused poksis, mis aga jäid pooleli, sest Kalevi võistkond lahkus kohtunike ebaobjektiivsuse tõttu^[1].
25. jaanuar – Eesti korvpallikoondis võitis Riias Läti koondist üsna suurelt: 46:30^[1].

13. veebruar – Eesti Spordileht avaldas 1930. aasta parimate sportlaste nimekirja, mis koostati rahvahääletuse tulemusena. Aasta sportlaseks valiti kergejõustiklane Elmar Rähn 856 häälega^[1].
15. veebruar – Eesti jääpallimeeskond kaotas Viiburis Soomele suurelt: 0:10^[1]
22. veebruar – Eesti jääpallimeeskond võitis kodus sulajää oludes Lätit 8:1^[1].
22. veebruar – Eesti meister Aleksander Mitt jäi Helsingis kiiruisutamise MM-il ühel distantsil viimaseks ehk 20. kohale^[1]
28. veebruar – Rakveres toimusid Eesti meistrivõistlused suusatamises. 25 km distantsi võitis Theodor Andresson^[1].

1. märts – Estonias kantakse ette Eesti esimene oratoorium: "Hiiob" (helilooja Artur Kapp)^[2].
7. märts – USA-s resideeruv Osvald Käpp tuli vabamaadluse kergekaalus New Yorgi meistriks^[1].
8. märts – lõppesid 7. märtsil alganud Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus kokku osales 47 sportlast^[1].
9. märts – lõppes Kaitseliidu 115 km pikkune suusamatk Aserilt Soome linna Kotkasse. Matk oli alganud 7. märtsil^[1].
19. märts – asutati Eesti Veeremängu Liit^[1].
22. märts – Tallinnas algas II vabadussõjalaste kongress^[2].
26. märts – Estonia teatris toimus Ernst Idla võimlemisrühmade esinemine, mis tõi spordiringkondades kaasa terava vastukaja, sest esinemisega rikkusid sportlased asjaarmastajate määrusi^[küsitav]^[1].
30. märts – Prahas lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eesti võitis kaks hõbemedalit^[1].

1. aprill – toimus esimese Eestis tehtud veduri katsesõit Tallinnast Türile^[2].
11. aprill – asutati Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut
19. aprill – Tallinna Kalevi poksivõistlused: pärast Leopold Nielenderi ja Aleksander Reino matši tungisid mitu lauakohtunikku ja osa publikust kallale kohtunikule Nikolai Matsovile^[1].
26. aprill – asutati Eesti Laskurliit^[1], kes pidas samal päeval ka I peakoosoleku Tallinnas.

12. mai – Riigikogu võttis vastu pedagoogiumide seaduse: senise viie õpetajate seminari asemel jäetakse alles kaks^[2].
28. mai – Riias toimus Eesti-Läti jalgpallimaavõistlus, mille Eesti võitis 1:0^[1].

6. juuni – Tallinnas avati mälestussammas 1905. aasta Uue turu veretöö ohvrite mälestamiseks^[2].
6. juuni – Tallinnas toimus Tallinna Spordi jalgpallimeeskonna ja Berliini Preusseni vahel matš, mille Tallinn võitis 3:0^[1].
9. juuni – valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Kultuurfilm põhikirja.
9. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1. See oli ühtlasi Eesti 50. maavõistlus ja pärast seda matši kinkis riigivanem Konstantin Päts oma lemmikmängijale Leonhard Kassile portsigari^[1].
14. juuni – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus kaasa tegi Soome kergejõustiku paremik^[1].
17. juuni – Helsingis toimus Eesti-Soome maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 1:3^[1].
21. juuni – toimus esimene üle-eestiline klassiturniir males, mis sai Eesti meistrivõistluste eelturniiriks. Klassiturniiri võitis Gunnar Friedemann^[1].
22. juuni – Eestis toimus esimene mootorrataste tähesõit (505 km), mille finiš oli Narva-Jõesuus. Tähesõidust võttis osa 72 ekipaaži (sh 17 sõitjat Soomest) ja võistluse võitis Elmar Prüüs^[1].
29. juuni – Vilniuses^[küsitav] toimus Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlus kergejõustikus, kus Eesti jäi viimaseks^[1].
Juunis hakkas tööle Eesti Kiviõli uus õlivabrik^[2]

10. juuli – loodi Põllutöökoda^[2].
19. juuli – riigivanem Konstantin Päts sõitis eravisiidile Soome.
25. juuli – üle Tallinna lendab taas (varem 24. september 1930) polaarekspeditsioonile suunduv Saksa õhulaev "Graf Zeppelin"^[2].
26. juuli – avati Lohusuu lahingu mälestussammas.
27. juuli – kell 17.00 süütas välk Oleviste kiriku tornikiivri. Kustutustööd lõppesid järgmisel päeval.

16. august – pikamaaujuja Aleksander Laas alustas üle Soome lahe ujumist^[3].

15. september – Riigivanem Konstantin Päts tutvus lennuväeosaga ja sooritas kapten Kitvelli juhitaval lennukil nr. 114 veerandtunnise lennu Pirita-Kose ja Tallinna kohal.
23. september – Felix Moor tegi raadioreportaaži Oleviste kiriku torni tipust, kus tehti 27. juulil pikselöögist puhkenud põlengu järgset remonti.

31. oktoober – liiklust alustati 88 km pikkusel laiarööpmelisel Tartu-Petseri raudteeliinil^[2].
Oktoobris hakkas ilmuma Eesti Entsüklopeedia

1. detsember – liiklust alustati 96 km pikkusel kitsarööpmelisel Rapla-Virtsu raudteel^[2].
13. detsember – algasid Põllutöökoja valimised.
Detsembris hakkas ilmuma Eesti Kirjanduse Seltsi väljaantav populaarteaduslik raamatusari "Elav Teadus"^[2].

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1931

11. jaanuar – Sulev Nõmmik, eesti näitleja
16. jaanuar – Johannes Rau, saksa poliitik
1. veebruar – Boriss Jeltsin, vene poliitik
2. märts – Mihhail Gorbatšov, Nõukogude Liidu poliitik ja viimane riigipea
11. märts – Leo Laks, eesti ajaloolane ja tõlkija
28. märts – Vaino Väljas, eesti poliitik ja diplomaat
29. märts – Kaupo Ilmet, eesti metsandustegelane
1. aprill – Ita Ever, eesti näitleja
5. juuni – Helgi Vihma, eesti keeleteadlane
23. juuni – Ola Ullsten, rootsi poliitik
26. juuni – Arvo Ots, eesti energeetikateadlane
27. juuni – Martinus Veltman, hollandi füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
17. juuli – Caroline Graham, inglise näitekirjanik, stsenarist ja kirjanik
7. september – Enno Hallek, väliseesti maalikunstnik
8. oktoober – Julian Semjonov, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
19. oktoober – John le Carré, inglise kirjanik
5. november – Charles Taylor, Kanada filosoof
21. november – Arno Annus, eesti tehnikateadlane
14. detsember – Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar, Eesti filmilavastaja ja publitsist

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1931

26. veebruar – Albert Saß, endine Kasti mõisnik ja Saaremaa Üldkasuliku Ühingu president
7. märts – Akseli Gallen-Kallela, soome kunstnik
19. aprill – Voldemar Aders, Eesti diplomaat
19. mai – Aleksander Mülber, Eesti maalikunstnik ja graafik
18. oktoober – Thomas Alva Edison, USA leiutaja

Nobeli auhinnad

füüsika – auhinda välja ei antud
keemia – Carl Bosch, Friedrich Bergius
meditsiin – Otto Heinrich Warburg
kirjandus – Erik Axel Karlfeldt
rahu – Jane Addams ja Nicholas Murray Butler

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 ^1,21 ^1,22 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 224–225
↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)

[ESBL-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 ^1,21 ^1,22 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 224–225

[ESBL15-3] ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)

[1]

[2]

[3]

@@ 98. rida: / 98. rida: @@
 * [[16. august]] – pikamaaujuja [[Aleksander Laas (ujuja)|Aleksander Laas]] alustas üle [[Soome laht|Soome lahe]] ujumist<ref name="ESBL15">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref>.
+*[[15. september]] – Riigivanem [[Konstantin Päts]] tutvus lennuväeosaga ja sooritas kapten Kitvelli juhitaval lennukil nr. 114 veerandtunnise lennu Pirita-Kose ja Tallinna kohal.
 *[[23. september]] – [[Felix Moor]] tegi raadioreportaaži [[Oleviste kirik]]u torni tipust, kus tehti [[27. juuli]]l pikselöögist puhkenud põlengu järgset remonti.