Põllutöökoda

Allikas: Vikipeedia

Põllutöökoda oli Eesti põllumajanduse ja aianduse alal tegutsevate maapidajate kutsealane omavalitsus aastail 19311940. Koja esimesed valimised toimusid 11 maakonnale vastavas valimisringkonnas, 1936. aastal moodustati Põllutöökoja kohalike asutustena 72 põllumeeste konventi.

Koja eesmärgiks oli Eesti põllumajanduse igakülgne edendamine ja põllumajanduse alal tegutsevate maapidajate kultuuriliste ja aineliste huvide esindamine ning kaitsmine solidaarses ühistöös teiste kutsetega.

3. juulil 1936, Põllutöökoja uue koosseisu esimesel koosolekul ütles Riigivanem Konstantin Päts: Põllutöökoda on praegu laiaulatuslikuma kujuga omavalitsus üle Eesti. Meil on valdade, alevite ja linnade omavalitsusi, kuid nende kõrvale on nüüd tekkinud uus liik omavalitsusi. Need on põllumeeste konvendid, mis on läinud otse rahva juure ning mis võivad välja kujuneda meie üheks suuremaks omavalitsuskujuks, kui meie põllumehed oskavad ja suudavad neile sisu anda.

Saksamaal asutati põllutöökojad juba 1894. aastal[1]. Saksamaal ja Eestis valiti põllutöökoda kõigi maaomanike poolt ühiselt, kuid Tšehhoslovakkias gruppide kaupa, vastavalt maaomandi suurusele.

Koja asutamine on ette nähtud Ajutise Valitsuse deklaratsioonis 27. novembrist 1918: "Põllumeeste elukutselise esituse loomine põllutöökoja näol on hädasti tarvilik; selles esituses tahab Ajutine Valitsus kõikide põlluharijate liikide huvide kaitsele vaba võimaluse luua. Ka seda esitust tahab Ajutine Valitsus enne Asutava Kogu kokkutulekut teostada." Peaminister Konstantin Päts tegi põllutööminister Otto Strandmanile ettepaneku koja asutamiseks sammusid astuda ja kui need sammud tulemata jäid, seadis Konstantin Päts isiklikult koja asutamise seaduseelnõu kokku, mis põllutööministri vastuseismisel valitsuses arutusele tulla ei saanud. 8.–10. novembril 1919 Tallinnas peetud üleriiklikul põllumeeste kongressil otsustati luua kutselise omavalitsusorganina ja talumajanduse huvide kaitsjana Põllutöökoda. Põllutööminister Theodor Pool oli koja loomise vastu, Peaminister Jaan Tõnisson põhimõtteliselt poolt, kuid arvas, et osa koja liikmeid peaks olema valitsuse poolt nimetatud, mitte valitud[2].

13. mail 1931 otsustas Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule Põllutöökoja seaduse eelnõu[3].

Põllutöökoja esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Põllutöökoja direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Põllutöökoja liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Põllutöökoja esimene koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

13. ja 14. detsembril 1931 toimusid 11 maakonnale vastavas valimisringkonnas esimesed koja valimised. Valimisõiguse andis vähemalt 5 hektarit põllumajanduslikult kasutatavat maad või vähemalt 1 hektar aiamaad. Valituks osutusid 37 Põllumeestekogude, 22 Eesti Rahvaerakonna ja üks sotsialistide kandidaat[4]. Põllutöökoja esimesse koosseisu kuulusid tema volituste lõpul:

Virumaalt: Karl Pajos, Richard Siil, August Vann, Arnold Mathiesen, Robert Glasmann, Oskar Köster, Aleksander Room, Rudolf Penno, Johannes Preimuth.

Järvamaalt: Albert Suurkivi, Villem Vessart, Mihkel Reiman, Jakob Saar.

Harjumaalt: Kaarel Eenpalu, Jaan Kutser, Vladimir Roopere, Rudolf Kuris, Jakob Loosalu, Aleksander Jõgi, Theodor Kuusbok.

Läänemaalt: Priidu Tamberg, Jaan Raudsepp, Aleksander Laanest, Eduard Arnover, Villem Maaker, Evald Soosaar, Gustav Karja.

Saaremaalt: Aleksander Rei, Mihail Mundi, Georg Lember, Aleksander Kaar, Mihkel Neps.

Pärnumaalt: Juhan Kaarlimäe, Jaan Valgesoo, Mihkel Riis, Mihkel Petermann, Johannes Fuks.

Viljandimaalt: Jaan Soots, Märt Martinson, August Tiimann, August Laur, Märt Meet.

Tartumaalt: Georg Ottas, Peeter Vohla, Oskar Hint, August Ahman, Eduard Laanberg, Johannes Sikkar, Hans Miller, Rudolf Riives.

Valgamaalt: Jaan Vuin.

Võrumaalt: Mihkel Nassar, Daniel Polakes, August Duberg, Johannes Talv, Rodion Treimuth.

Petserimaalt: Johan Holberg, Nikolai Kaliste, Efim Liivik, Ferdinand Trahv.

Põllutöökoja poolt juurdevalitud 10 liiget:

Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna esindajad: Peeter Kõpp, Andres Mathiesen.

Eesti Agronoomide Seltsi esindaja: Karl Soonberg.

Eesti Maanaiste Keskseltsi esindajad: Linda Eenpalu, Liis Käbin.

Põllutöökoja enda poolt ülesseatud kandidaadid: Konstantin Päts, Jaan Hünerson, August Jürman, Theodor Pool, Jaan Mõttus.

Põllutöökoja teine koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

1936. aastal valitud Põllutöökoja teise koosseisu kuulusid tema volituste algul:

Põllumeeste konventide poolt valitud Põllutöökoja liikmed:

Virumaalt:

Järvamaalt:

Harjumaalt:

Läänemaalt:

Saaremaalt:

Pärnumaalt:

Viljandimaalt:

Tartumaalt:

Valgamaalt:

Võrumaalt:

Petserimaalt:

Põllutööministri poolt 18. juunil 1936 määratud Põllutöökoja täiskogu liikmed: Peeter Kõpp, August Miljan, Mihkel Ilmjärv, Juhan Aud, Linda Eenpalu, August Jürman, Artur Tupits, August Reinart, Julius Tarmisto.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Põllutöökojad Saksamaal. Kaja, 7. oktoober 1928, nr. 236, lk. 2
  2. Eesti põllumajandus XX sajandil. I köide. Tallinn 2006, lk. 88
  3. Vabariigi Valitsuse otsus 13. maist 1931 nr. I-1
  4. Läinud nädal. Esmaspäev, 21. detsember 1931, nr. 51, lk. 2.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • J. Tõnisson ajab tühja juttu. Kaja, 22. detsember 1933, nr. 300, lk. 6.
  • Põllutöökoja üldkoosolek. Kaja, 12. juuni 1935, nr. 136, lk. 3.
  • Põllutöökoda reformeerimisele. Kaja, 3. oktoober 1935, nr. 16, lk. 3.
  • Põllutöökoja seadus kinnitati. Uus Eesti, 7. detsember 1935, nr. 81, lk. 10.
  • 72 põllutöökoja konventi. Uus Eesti, 11. veebruar 1936, nr. 41, lk. 2.
  • Põllutöökoja valimised 10. mail. Vaba Maa, 14. märts 1936, nr. 60, lk. 5.
  • Kes lähevad konventidesse. Vaba Maa, 17. aprill 1936, nr. 86, lk. 1.
  • Alusmüür põllumehe oma-abile. Vaba Maa, 11. mai 1936, nr. 105, lk. 6.
  • Põllutöökoja konvendid valitud. Uus Eesti, 18. mai 1936, nr. 134, lk. 3.
  • Konventide koosseis selgunud. Vaba Maa, 19. mai 1936, nr. 112, lk. 3.
  • Põllutöökoja täiskogu liikmed selgusid. Uus Eesti, 12. juuni 1936, nr. 157, lk. 2.
  • Riigivanem K. Pätsi kõnega avati uus põllutöökoda. Uus Eesti, 3. juuli 1936, nr. 176, lk. 3.
  • Põllutöökoda valis uued juhid. Uus Eesti, 4. juuli 1936, nr. 177, lk. 3.
  • Põllutöökojale valiti juhid. Uus Eesti, 16. juuli 1936, nr. 189, lk. 1.
  • Põllutöökoja tegevuskavas laialdasi ülesandeid. Uus Eesti, 14. juuni 1937, nr. 159, lk. 4.
  • Tuhandepealine põllumeestepere Tallinnas koos. Uus Eesti, 9. detsember 1938, nr. 337, lk. 1.
  • Põllumeeste parlament Tallinnas koos. Uus Eesti, 2. juuni 1939, nr. 147, lk. 3.
  • Põllumajanduse väljaarendamist tuleb jatkata. Uus Eesti, 7. juuni 1940, nr. 150, lk. 3.

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]