Põllutöökoda
Põllutöökoda oli Eesti põllumajanduse ja aianduse alal tegutsevate maapidajate kutsealane omavalitsus aastail 1931–1940. Koja esimesed valimised toimusid 11 maakonnale vastavas valimisringkonnas, 1936. aastal moodustati Põllutöökoja kohalike asutustena 72 põllumeeste konventi.
Koja eesmärgiks oli Eesti põllumajanduse igakülgne edendamine ja põllumajanduse alal tegutsevate maapidajate kultuuriliste ja aineliste huvide esindamine ning kaitsmine solidaarses ühistöös teiste kutsetega.
3. juulil 1936, Põllutöökoja uue koosseisu esimesel koosolekul ütles Riigivanem Konstantin Päts: Põllutöökoda on praegu laiaulatuslikuma kujuga omavalitsus üle Eesti. Meil on valdade, alevite ja linnade omavalitsusi, kuid nende kõrvale on nüüd tekkinud uus liik omavalitsusi. Need on põllumeeste konvendid, mis on läinud otse rahva juure ning mis võivad välja kujuneda meie üheks suuremaks omavalitsuskujuks, kui meie põllumehed oskavad ja suudavad neile sisu anda.
Saksamaal asutati põllutöökojad juba 1894. aastal[1]. Saksamaal ja Eestis valiti põllutöökoda kõigi maaomanike poolt ühiselt, kuid Tšehhoslovakkias gruppide kaupa, vastavalt maaomandi suurusele.
Koja asutamine on ette nähtud Ajutise Valitsuse deklaratsioonis 27. novembrist 1918: "Põllumeeste elukutselise esituse loomine põllutöökoja näol on hädasti tarvilik; selles esituses tahab Ajutine Valitsus kõikide põlluharijate liikide huvide kaitsele vaba võimaluse luua. Ka seda esitust tahab Ajutine Valitsus enne Asutava Kogu kokkutulekut teostada." Peaminister Konstantin Päts tegi põllutööminister Otto Strandmanile ettepaneku koja asutamiseks sammusid astuda ja kui need sammud tulemata jäid, seadis Konstantin Päts isiklikult koja asutamise seaduseelnõu kokku, mis põllutööministri vastuseismisel valitsuses arutusele tulla ei saanud. 8.–10. novembril 1919 Tallinnas peetud üleriiklikul põllumeeste kongressil otsustati luua kutselise omavalitsusorganina ja talumajanduse huvide kaitsjana Põllutöökoda. Põllutööminister Theodor Pool oli koja loomise vastu, Peaminister Jaan Tõnisson põhimõtteliselt poolt, kuid arvas, et osa koja liikmeid peaks olema valitsuse poolt nimetatud, mitte valitud[2].
13. mail 1931 otsustas Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule Põllutöökoja seaduse eelnõu[3].
Põllutöökoja esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. veebruar 1932 – 5. aprill 1932 Karl Einbund
- 5. aprill 1932 – 3. juuli 1936 Jaan Soots
- alates 3. juulist 1936 August Jürima
Põllutöökoja direktorid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. aprill 1932 – 15. juuli 1936 Jaan Hünerson
- alates 15. juulist 1936 Tõnis Kint
Põllutöökoja liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]Põllutöökoja esimene koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]13. ja 14. detsembril 1931 toimusid 11 maakonnale vastavas valimisringkonnas esimesed koja valimised. Valimisõiguse andis vähemalt 5 hektarit põllumajanduslikult kasutatavat maad või vähemalt 1 hektar aiamaad. Valituks osutusid 37 Põllumeestekogude, 22 Eesti Rahvaerakonna ja üks sotsialistide kandidaat[4]. Põllutöökoja esimesse koosseisu kuulusid tema volituste lõpul:
Virumaalt: Karl Pajos, Richard Siil, August Vann, Arnold Mathiesen, Robert Glasmann, Oskar Köster, Aleksander Room, Rudolf Penno, Johannes Preimuth.
Järvamaalt: Albert Suurkivi, Villem Vessart, Mihkel Reiman, Jakob Saar.
Harjumaalt: Kaarel Eenpalu, Jaan Kutser, Vladimir Roopere, Rudolf Kuris, Jakob Loosalu, Aleksander Jõgi, Theodor Kuusbok.
Läänemaalt: Priidu Tamberg, Jaan Raudsepp, Aleksander Laanest, Eduard Arnover, Villem Maaker, Evald Soosaar, Gustav Karja.
Saaremaalt: Aleksander Rei, Mihail Mundi, Georg Lember, Aleksander Kaar, Mihkel Neps.
Pärnumaalt: Juhan Kaarlimäe, Jaan Valgesoo, Mihkel Riis, Mihkel Petermann, Johannes Fuks.
Viljandimaalt: Jaan Soots, Märt Martinson, August Tiimann, August Laur, Märt Meet.
Tartumaalt: Georg Ottas, Peeter Vohla, Oskar Hint, August Ahman, Eduard Laanberg, Johannes Sikkar, Hans Miller, Rudolf Riives.
Võrumaalt: Mihkel Nassar, Daniel Polakes, August Duberg, Johannes Talv, Rodion Treimuth.
Petserimaalt: Johan Holberg, Nikolai Kaliste, Efim Liivik, Ferdinand Trahv.
Põllutöökoja poolt juurdevalitud 10 liiget:
Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna esindajad: Peeter Kõpp, Andres Mathiesen.
Eesti Agronoomide Seltsi esindaja: Karl Soonberg.
Eesti Maanaiste Keskseltsi esindajad: Linda Eenpalu, Liis Käbin.
Põllutöökoja enda poolt ülesseatud kandidaadid: Konstantin Päts, Jaan Hünerson, August Jürman, Theodor Pool, Jaan Mõttus.
Põllutöökoja teine koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]1936. aastal valitud Põllutöökoja teise koosseisu kuulusid tema volituste algul:
Põllumeeste konventide poolt valitud Põllutöökoja liikmed:
Virumaalt:
- Narva põllumeeste konvent: Aleksander Reinsalu,
- Jõhvi põllumeeste konvent: Aleksander Toomel,
- Iisaku põllumeeste konvent: Juhan Reimand,
- Lüganuse põllumeeste konvent: Johannes Preimuth,
- Rakvere põllumeeste konvent: Karl Pajos,
- Viru-Jakobi põllumeeste konvent: Aleksander Pall,
- Simuna põllumeeste konvent Leo Allak,
- Väike-Maarja põllumeeste konvent: Eduard Tammaru,
- Kadrina põllumeeste konvent: August Vann,
- Haljala põllumeeste konvent: Georg Nõlvak,
- Vasknarva põllumeeste konvent: Aleksander Deše.
Järvamaalt:
- Koeru põllumeeste konvent Aleksander Aas,
- Paide põllumeeste konvent: Villem Vessart, hiljem August Tobro,
- Türi põllumeeste konvent: Juhan Loo,
- Järva-Jaani põllumeeste konvent: Valde Uuekareda,
- Ambla põllumeeste konvent: Herman Berendsen.
Harjumaalt:
- Kuusalu põllumeeste konvent: Johannes Dankmann,
- Raasiku põllumeeste konvent: Paul Männik,
- Kose põllumeeste konvent: Johannes Lillevälja,
- Rapla põllumeeste konvent: Johannes Võmma,
- Kohila põllumeeste konvent: Heinrich Västrik,
- Tallinna põllumeeste konvent: Viktor Päts,
- Keila põllumeeste konvent: Juhan Ploompuu,
- Kloostri põllumeeste konvent: Jakob Hiietamm.
Läänemaalt:
- Noarootsi põllumeeste konvent: Aleksander Saar,
- Haapsalu põllumeeste konvent: Evald Langeberg,
- Kullamaa põllumeeste konvent: Eduard Arnover,
- Märjamaa-Vigala põllumeeste konvent: Karl Illimar,
- Lihula põllumeeste konvent: Jaan Brandt,
- Kärdla põllumeeste konvent: Jüri Koit,
- Keina põllumeeste konvent: August Teesalu, hiljem Lembit Piiriselg.
Saaremaalt:
- Pöide põllumeeste konvent: Aleksander Rei,
- Pärsamaa põllumeeste konvent: Georg Lember,
- Kuressaare põllumeeste konvent: Hendrik Otstavel,
- Kihelkonna põllumeeste konvent: Aleksander Kaar,
- Sõrve põllumeeste konvent: Aleksander Ojamäe.
Pärnumaalt:
- Audru põllumeeste konvent: Kristjan Tammer,
- Pärnu-Jakobi põllumeeste konvent: Hendrik Rehe,
- Vändra põllumeeste konvent: Juhan Kaarlimäe,
- Pärnu põllumeeste konvent: Mihkel Hansen,
- Saarde põllumeeste konvent: Hans Mitt,
- Abja põllumeeste konvent: Christjan Arro.
Viljandimaalt:
- Tarvastu põllumeeste konvent: Paul Meil,
- Viljandi-Kolga põllumeeste konvent: Jaan Soots, hiljem Hans Kunstal,
- Kõpu-Paistu põllumeeste konvent: Heinrich Lauri,
- Suure-Jaani põllumeeste konvent: Jaan Hansen,
- Pilistvere põllumeeste konvent: Tõnis Lükk, hiljem Martin Nõmmeots,
- Põltsamaa põllumeeste konvent: August Tiimann.
Tartumaalt:
- Jõgeva põllumeeste konvent: Johannes Isotamm,
- Torma põllumeeste konvent: Karl Jalak,
- Alatskivi põllumeeste konvent: Aleksander Soo,
- Voldi põllumeeste konvent: Voldemar Visser,
- Raadi põllumeeste konvent: Johan Mägi,
- Tartu põllumeeste konvent: Otto Pärlin,
- Võnnu põllumeeste konvent: Oskar Laanekuru,
- Kambja põllumeeste konvent: Jüri Ottas,
- Elva põllumeeste konvent: Endel Haljasmaa,
- Otepää põllumeeste konvent: Samuel Kulasalu.
Valgamaalt:
- Helme põllumeeste konvent: Eduard Vister,
- Sangaste põllumeeste konvent: August Vellner,
- Valga põllumeeste konvent: Konstantin Palu.
Võrumaalt:
- Antsla põllumeeste konvent: Alfred Hain,
- Kanepi põllumeeste konvent: Eduard Lõhmus,
- Võru põllumeeste konvent: Johan Haagivang,
- Rõuge põllumeeste konvent: Albert Kendra,
- Vastseliina põllumeeste konvent: Arnold Pilt,
- Põlva põllumeeste konvent: Jaan Soosaar,
- Räpina põllumeeste konvent: Hendrik Zernask.
Petserimaalt:
- Laura põllumeeste konvent: Johan Holberg,
- Petseri põllumeeste konvent: Efim Liivik,
- Värska põllumeeste konvent: Nigul Kaliste,
- Irboska põllumeeste konvent: Nikolai Genestov.
Põllutööministri poolt 18. juunil 1936 määratud Põllutöökoja täiskogu liikmed: Peeter Kõpp, August Miljan, Mihkel Ilmjärv, Juhan Aud, Linda Eenpalu, August Jürman, Artur Tupits, August Reinart, Julius Tarmisto.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Põllutöökojad Saksamaal. Kaja, 7. oktoober 1928, nr. 236, lk. 2
- ↑ Eesti põllumajandus XX sajandil. I köide. Tallinn 2006, lk. 88
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 13. maist 1931 nr. I-1
- ↑ Läinud nädal. Esmaspäev, 21. detsember 1931, nr. 51, lk. 2.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- J. Tõnisson ajab tühja juttu. Kaja, 22. detsember 1933, nr. 300, lk. 6.
- Põllutöökoja üldkoosolek. Kaja, 12. juuni 1935, nr. 136, lk. 3.
- Põllutöökoda reformeerimisele. Kaja, 3. oktoober 1935, nr. 16, lk. 3.
- Põllutöökoja seadus kinnitati. Uus Eesti, 7. detsember 1935, nr. 81, lk. 10.
- 72 põllutöökoja konventi. Uus Eesti, 11. veebruar 1936, nr. 41, lk. 2.
- Põllutöökoja valimised 10. mail. Vaba Maa, 14. märts 1936, nr. 60, lk. 5.
- Kes lähevad konventidesse. Vaba Maa, 17. aprill 1936, nr. 86, lk. 1.
- Alusmüür põllumehe oma-abile. Vaba Maa, 11. mai 1936, nr. 105, lk. 6.
- Põllutöökoja konvendid valitud. Uus Eesti, 18. mai 1936, nr. 134, lk. 3.
- Konventide koosseis selgunud. Vaba Maa, 19. mai 1936, nr. 112, lk. 3.
- Põllutöökoja täiskogu liikmed selgusid. Uus Eesti, 12. juuni 1936, nr. 157, lk. 2.
- Riigivanem K. Pätsi kõnega avati uus põllutöökoda. Uus Eesti, 3. juuli 1936, nr. 176, lk. 3.
- Põllutöökoda valis uued juhid. Uus Eesti, 4. juuli 1936, nr. 177, lk. 3.
- Põllutöökojale valiti juhid. Uus Eesti, 16. juuli 1936, nr. 189, lk. 1.
- Põllutöökoja tegevuskavas laialdasi ülesandeid. Uus Eesti, 14. juuni 1937, nr. 159, lk. 4.
- Tuhandepealine põllumeestepere Tallinnas koos. Uus Eesti, 9. detsember 1938, nr. 337, lk. 1.
- Põllumeeste parlament Tallinnas koos. Uus Eesti, 2. juuni 1939, nr. 147, lk. 3.
- Põllumajanduse väljaarendamist tuleb jatkata. Uus Eesti, 7. juuni 1940, nr. 150, lk. 3.