Kaitseväe peastaap: erinevus redaktsioonide vahel
110. rida: | 110. rida: | ||
*[[1991]]–[[2008]], [[Eesti kaitsejõud|Eesti]] Kaitsejõudude Peastaap |
*[[1991]]–[[2008]], [[Eesti kaitsejõud|Eesti]] Kaitsejõudude Peastaap |
||
*[[2009]]– Kaitseväe Peastaap |
*[[2009]]– Kaitseväe Peastaap |
||
{{Vabadussõja lahingud}} |
|||
===Sõjaväe Peastaap=== |
===Sõjaväe Peastaap=== |
||
Eesti sõjajõudude tegevuse esimene juhtorgan moodustati 1918. aasta novembris [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] alguses, [[Eesti Rahvavägi|Sõjavägede]] Peastaap, mille [[staabiülem]]aks nimetati<ref>Päevakäsk sõjavägedele 14.12.1918 nr 4</ref> 26. novembril 1918. aastal kindralmajor [[Andres Larka]]. Sõjaväe juhtorganite loomisel lähtuti senisest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] armee juhtorganite töökorraldust, kus [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap|Kindralstaap]] tegeles vägede mobilisatsiooni, väljaõppe ja varustusküsimustega ning sõjavägede ülemjuhataja koos oma staabi – [[STAVKA]]ga teostas reaalset sõjategevuse planeerimist ja juhtimist. |
Eesti sõjajõudude tegevuse esimene juhtorgan moodustati 1918. aasta novembris [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] alguses, [[Eesti Rahvavägi|Sõjavägede]] Peastaap, mille [[staabiülem]]aks nimetati<ref>Päevakäsk sõjavägedele 14.12.1918 nr 4</ref> 26. novembril 1918. aastal kindralmajor [[Andres Larka]]. Sõjaväe juhtorganite loomisel lähtuti senisest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] armee juhtorganite töökorraldust, kus [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap|Kindralstaap]] tegeles vägede mobilisatsiooni, väljaõppe ja varustusküsimustega ning sõjavägede ülemjuhataja koos oma staabi – [[STAVKA]]ga teostas reaalset sõjategevuse planeerimist ja juhtimist. |
Redaktsioon: 7. detsember 2012, kell 22:51
Asutatud | 6. detsember 1918 |
---|---|
Eesmärk | kaitseväe operatiivjuhtimine, väljaõpe ja arendus |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Juhkentali tänav 58, 15007, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
Juhtkond | Eesti kaitseväe juhataja |
Veebileht | Kontaktandmed |
Kaitseväe Peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi Kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.
Kaitseväe Peastaabi ülem
Peastaapi juhib peastaabi ülem, kelle vahetus alluvuses on peastaabi ülema asetäitja operatiivalal, peastaabi ülema asetäitja toetuse alal, peastaabi ülema administratsiooni ülem ja teavitusosakonna ülem.
Peastaabi ülemad
|
|
Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitjad
- peastaabi ülema asetäitjana operatiivalal, kes koordineerib peastaabi luureosakonna, operatiiv- ja väljaõppeosakonna, analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna ning NATO Euroopa vägede peakorteri juures asuva Eesti sõjalise esinduse tööd
- kolonel Peeter Hoppe, 2011;
- peastaabi ülema asetäitja toetuse alal
- kolonel Ants Kiviselg,
Peastaabi ülesanded
- 1) Kaitseväe juhataja nõustamine ja tema tegevuse tagamine;
- 2) Kaitseväe tegevuse planeerimine, arendamine ja korraldamine;
- 3) Kaitseväe esindamine Kaitseväe juhataja volituse alusel;
- 4) Kaitseväe väljaõppe korraldamine;
- 5) Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
- 6) logistika ja vastuvõtva riigi toetuse korraldamine Kaitseväes;
- 7) rahvusvahelise sõjalise koostöö koordineerimine Kaitseväes;
- 8) Kaitseväe varustuse ja infrastruktuuri arendamise ja hankimise koordineerimine;
- 9) Kaitseväe ja Kaitseliidu võimenõuete määratlemine;
- 10) kaitseväeluure- ja julgeolekualase tegevuse korraldamine;
- 11) valmisolekuastmete rakendamine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja juhtimine;
- 12) Kaitseväe personalialase tegevuse korraldamine ja koordineerimine;
- 13) side- ja juhtimissüsteemide alase tegevuse korraldamine ja koordineerimine Kaitseväes;
- 14) Kaitseväe, sealhulgas peastaabi, eelarve projekti koostamine;
- 15) sisekontrolli ja siseauditi korraldamine Kaitseväes;
- 16) Kaitseväe asjaajamise ning arhiivinduse korraldamine ja koordineerimine;
- 17) „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest“ ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine;
- 18) strateegilise kommunikatsiooni arendamine ja juhtimine Kaitseväes;
- 19) teavitustöö arendamine ja juhtimine Kaitseväes;
- 20) tsiviil- ja sõjalise koostöö juhtimine Kaitseväes ja sõjalise koostöö koordineerimine Kaitseliidus;
- 21) peastaabi hangete vajaduste määratlemine;
- 22) peastaabi õigusalane teenindamine ning Kaitseväe õigusalase teenindamise juhtimine;
- 23) käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusvaldkondade koordineerimine Kaitseliiduga;
- 24) Põhja-Atlandi Lepingu organisatsiooni (edaspidi NATO) standardimisdokumentide rakendamine Kaitseväes;
- 25) muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad ülesanded.
Peastaabi osakonnad
Peastaabi osakonnad tegelevad pikaajalise ja keskpikaajalise planeerimise, ressursside planeerimise, väljaõppe planeerimise korraldamise ja kontrolli ning riigikaitselise tegevuse tagamisega.
- Personaliosakond J1 (Kaitseväe personalitöö juhtimine ja üldine korraldamine);
- Luureosakond J2 (Sõjaline luure ja vastuluure);
- Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond J3/7 (Kaitseväe väljaõppe ja arengu operatiivplaneerimine);
- Logistikaosakond J4 (Logistilise tegevuse juhendamine);
- Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 (Kaitseväe tegevuse pikaajaline planeerimine, Ressursside prognoosimine ja kaitseprioriteetide väljatöötamine, tsiviilmilitaar-koostöö organiseerimine);
- Side- ja juhtimissüsteemise osakond J6 (Side- ja juhtimissüsteemide tegevuse juhtimine);
- Eelarve- ja rahandusosakond J8 (Kaitseväe ning Kaitseliidu kesk, pika ja lühiajalise ressursiplaani koostamise koordineerimine ja analüüs);
- Üldosakond (Kaitseväe õigusalase teenindamise korraldamine, Peastaabi haldusküsimuste ja asjaajamise korraldamine);
- Teavitusosakond (Avalike suhete ja protokolli korraldamine);
- Siseauditi osakond, allub otseselt Kaitseväe juhatajale (Siseauditite korraldamine, finantsjuhtimine, finantsarvestus, ressursside kasutamise ja tegevuse tulemuslikkuse auditeerimise korraldamine Kaitseväes ja Kaitseliidus);
- Peainspektoriteenistus, allub otseselt Kaitseväe juhatajale (Väeosades ja asutustes inspektsioonide läbiviimine, sõjaväelise väljaõppe ning sisekorra kontroll, kaitseväelase avalduste kontroll ja lahendamine)
- osakond „Sõjaline esindus SHAPE´i juures“;
- Kaitseväe juhataja administratsioon;
- peastaabi ülema administratsioon.
Ajalugu
- 6. detsember 1917 – 1918 Venemaa Ajutise Valitsuse Venemaa armee Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväediviisi staap
- 28. veebruar 1918 – 5. aprill 1918, Eesti Sõjaväe Staap, Saksa keisririigi vägede poolt okupeeritud Eestis
Kaitseväe Peastaabi nimetused läbi ajaloo:
- 6. detsember 1918 – 1919. aasta 23. veebruar, Eesti Rahvaväe Peastaap
- 1919. aasta 23. veebruar – 1920, Ülemjuhataja Staap
- 1920 – 1926, Eesti Rahvaväe Sõjavägede Staap
- 1926 – 1929, Eesti Rahvaväe/Eesti kaitseväe Kindralstaap ja Korraldusvalitsus, mis allusid otse sõjaministrile
- 1929 – 1937, Kaitsevägede Staap
- 1937 – 1940, Sõjavägede Staap.
- ...
- 1991–2008, Eesti Kaitsejõudude Peastaap
- 2009– Kaitseväe Peastaap
Sõjaväe Peastaap
Eesti sõjajõudude tegevuse esimene juhtorgan moodustati 1918. aasta novembris Eesti Vabadussõja alguses, Sõjavägede Peastaap, mille staabiülemaks nimetati[1] 26. novembril 1918. aastal kindralmajor Andres Larka. Sõjaväe juhtorganite loomisel lähtuti senisest Venemaa keisririigi armee juhtorganite töökorraldust, kus Kindralstaap tegeles vägede mobilisatsiooni, väljaõppe ja varustusküsimustega ning sõjavägede ülemjuhataja koos oma staabi – STAVKAga teostas reaalset sõjategevuse planeerimist ja juhtimist.
Peastaabi koosseisu kuulusid, 6. detsembril 1918. aastal:
|
1. jaanuariks 1919. aastaks viidi läbi Peastaabi koosseisu reorganiseerimine ja PS koosseisu kuulusid:
|
- 14. detsembril 1918 loodi polkovnik Johan Laidonerile (alates 23. detsembrist 1918. aastal Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja) alluv Sõjajõudude Operatiivstaap, mis tegeles konkreetse sõjalise tegevuse planeerimise ja vägede strateegilise juhtimisega, ülemjuhataja staabi ülem oli kindralmajor Jaan Soots.
- Sõjatandritel ja alluvates diviisides korraldasid operatiivset ja taktikalist juhtimist Viru rinde, Lõunarinde ja diviiside (1., 2. ja 3. Diviis) staabid.
Ülemjuhataja Staap, 1919–1920
1919. aasta 23. veebruaril moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri 1919. aasta 23. veebruari päevakäsu alusel Ülemjuhataja (Johan Laidoneri) Ülemjuhataja Staap, mille kaudu juhiti Eesti maaväe ja mereväe sõjalist tegevust. Peastaap nimetati Korraldusvalitsuseks, Operatiivstaap - Kindralstaabi Valitsuseks.
- Ülemjuhataja Staap oli väiksearvuline ja sinna kuulusid:
- Ülemjuhataja staabi ülem, kindralmajor Jaan Soots
- käsundusohvitserid,
- kantselei.
- Ülemjuhataja Staabile allusid:
Sõjavägede Staap, 1920–1926
Eesti Vabadussõja võiduka lõpetamise järel, 1920. aasta 26/27. märtsil kaotati Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon ning seoses sellega nimetati senine Ülemjuhataja Staap - Sõjavägede Staabiks, mille ülem - Sõjavägede Staabi ülem, juhtis ja koordineeris ka Kindralstaabi Valitsuse (1924. aastast Kindralstaap) ja Korraldusvalitsuse tegevust.
1926. aastal likvideeriti Sõjavägede Staabi ülema ametikoht ja Sõjavägede Staap, Sõjaväe juhtorganitena säilitati sõjaministrile alluvad keskasutused: Kindralstaap ja Korraldusvalitsus.
- Kindralstaabi koosseisu kuulusid:
- Kindralstaabi Staabiülem
- Kindralstaabi Staabiülema abi, kellele allusid: I, II, III, IV ja VI osakond;
- Kindralstaabi Staabiülema II abi, kellele allusid: V, üld- ja majandusosakond ja juriskonsultuur.
- Kindralstaabi I osakond, operatiivosakond,
- Kindralstaabi II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond,
- Kindralstaabi III osakond
- Kindralstaabi IV osakond
- Kindralstaabi V osakond, mobilisatsiooniosakond
- Kindralstaabi VI osakond
- Kindralstaabi Üldosakond,
- Kindralstaabi Majandusosakond
- Kindralstaabi juriskonsultuur
Kindralstaabi juures tegutses mobilisatsiooni komitee ja sõjaministeeriumi orkester[2].
Kaitsevägede Staap, 1929–1937
1929. aastal Kindralstaap ja Korraldusvalitsus likvideeriti ja taasmoodustati Kaitsevägede Staap.
- Kaitsevägede Staabi koosseisu kuulusid:
- Kaitsevägede Staabi I osakond, operatiivosakond,
- Kaitsevägede Staabi II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond,
- Kaitsevägede Staabi III osakond, liikumise osakond
- Kaitsevägede Staabi IV osakond, Kv kantselei
- Kaitsevägede Staabi V osakond, mobilisatsiooniosakond
- Kaitsevägede Staabi VI osakond, väljaõppe osakond.
Sõjavägede Staap, 1937–1940
- Sõjavägede Staabiülem
- Sõjavägede Staabiülema abi, kellele allusid: I, II, III, IV ja VI osakond;
- Sõjavägede Staabiülema II abi, kellele allusid: V, üld- ja majandusosakond ja juriskonsultuur.
- Sõjavägede Staabi I osakond, operatiivosakond,
- Sõjavägede Staabi II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond,
- Sõjavägede Staabi III osakond
- Sõjavägede Staabi IV osakond
- Sõjavägede Staabi V osakond, mobilisatsiooniosakond
- Sõjavägede Staabi VI osakond
- Sõjavägede Staabi Üldosakond,
- Sõjavägede Staabi Majandusosakond.
- Sõjavägede Staabi juriskonsultuur
Sõjavägede staabi juures tegutses mobilisatsiooni komitee ja sõjaministeeriumi orkester.
Välislingid
- Kaitseväe juhtimine
- Kaitseväe Peastaabi põhimäärus, Riigi Teataja, RT I, 24.05.2011, 6, jõustunud 27.05.2011
- Käsud Wabariigi sõjavägedele 1924.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR